Puust ja punaseks: mis on eneseisolatsioon, karantiin ja liikumispiirang
4. detsember 2020, 00:00
Lasteaias osutub õpetaja koroonapositiivseks. Tema rühma lapsed on õpetajaga iga päev lähedalt kokku puutunud ja nemad on lähikontaktsed. Lähikontaktsed on ka selle lasteaia teised õpetajad, kes nakatunud õpetajaga piisavalt sageli suhtlesid või ühes ruumis koos olid. Nii nakatunud õpetaja kui ta rühma lapsed ja need teised temaga kokkupuutunud õpetajad peavad jääma eneseisolatsiooni.
Ajutiselt võidakse sulgeda aga ka lähikontaktsete õpetajate rühmad, kui neisse ei ole päevapealt võimalik asendusõpetajat leida. Sealt koju jäänud lapsed ei ole aga enam lähikontaktsed. Nemad võivad oma kodus jätkata tavapärast elu. Ka ei ole nende perede liikmed sellepärast ohus, et laste õpetaja on olnud lähikontaktne koroonaviiruspositiivse inimesega.
/nginx/o/2020/12/03/13511262t1h5cde.jpg)
Niisiis, pealtnäha loogiline, aga ikkagi keeruline. Lisaks veel mõisted eneseisolatsioon, karantiin, liikumisvabaduse piirang. Lootuses, et neist sõnadest õigesti arusaamine aitab inimestel paremini käituda, seletab terviseameti sotsiaalmeedia spetsialist Indrek Simisker need mõisted lahti.
Eneseisolatsioon
Eneseisolatsioon puudutab inimesi, kes on koroonaviirusproovi andmise järel saanud positiivse vastuse, ja kõiki temaga lähikontaktis olnud inimesi. See tähendab oma elukohas püsimist seni, kuni arst tunnistab inimese kas terveks, või kui jutt käib lähikontaktsetest, siis 14 päeva. Lähikontaktsel on võimalik seda aega lühendada, kui ta annab kümnendal päeval koroonaviiruseproovi, mille tulemus on negatiivne.
Kui eneseisolatsiooni jäänud inimesel haigustunnused puuduvad, siis erandkorras võib ta kodust lahkuda. Näiteks kui ta vajab arstiabi või peab uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu või muretsema ravimeid või kui ta elu on ohus. Kõigil neil juhtudel tuleb aga püüda vältida kokkupuudet teiste inimestega ja täita avalikus ruumis kehtestatud liikumisreegleid. Kindlasti ei tohi ta käia aga tööl ega rahvarohkel metsarajal või meelelahutusüritusel. Küll võib ta minna jooksma või rattaga sõitma, kui seda saab teha teiste inimestega kokku puutumata.
Karantiin
Karantiin puudutab Indrek Simiskeri sõnul eelkõige koroonaviiruspositiivseid ja koroonaviirushaigeid inimesi. Siis on eneseisolatsioon võrdsustatud karantiiniga, kuna need inimesed ei või ette võtta jalutuskäike ka oma külas või linnaosas. Vältimatud asjatoimetused tuleb tal paluda ära teha lähedastel.
Nii eneseisolatsioonis kui karantiinis viibivatele inimestele makstakse haigushüvitist. Haigushüvitist ei maksta aga liikumisvabaduse piirangu korral.
Liikumisvabaduse piirangu terminit kasutatakse inimeste puhul, kes naasevad välisriigist Eestisse, selgitas Indrek Simisker. Eestisse saabudes peab inimene viibima 10 päeva oma elukohas või mõnes muus kohas sealt lahkumata.
Seda kohustust saab lühendada, kui inimene annab Eestisse saabumisel koroonaproovi ja teise mitte enne kui seitsmendal päeval pärast esimese proovi tulemuste selgumist. Kuni teise proovi negatiivse tulemuse teatavaks saamiseni tuleb inimesel viibida endiselt sellessamas asukohas.
Liikumisvabaduse piiranguis on lubatud erandid, mis eespoolgi. See tähendab, et haigustunnusteta inimene võib hankida oma elukoha lähedalt talle eluks hädavajalikku, kui ta peab liikumisel kinni koroona-aja reeglitest.