Kliinikum kärbib plaanilist statsionaarset ravi

Kliinikumi kriisikomisjoni juht Joel Starkopf nentis, et koroonahaigete hulk kasvab kiiresti ja haiglal tuleb plaane muuta. Foto: Margus Ansu

Tartu ülikooli kliinikumis vajas eile haiglaravi 30 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist viis oli intensiivravi- ja ülejäänud nakkushaiguste osakonnas. Et see arv on viimastel nädalatel märgatavalt suurenenud ja kasvab ilmselt veelgi, hakkab kliinikum sel nädalal vähendama plaanilist statsionaarset kirurgilist ravi.

Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht Joel Starkopf sõnas, et kliinikumi on viimasel nädalal tulnud iga päev juurde neli-viis Covid-19- haiget.

Kohti on juurde vaja

Kahe nädalaga on koroona tõttu haiglaravi vajavate patsientide arv pea kolmekordistunud: 17. novembril oli haiglaravi vajavaid koroonaviirusega nakatunuid 11.

Kliinikumis on koroonahaigete tarvis nelikümmend tavaravi ja üheksa intensiivravi voodikohta.

Aga sellest Starkopfi sõnul kahe nädala perspektiivis ei piisa, voodikohti on juurde vaja. «Voodikohtade hulga suurendamine saab tulla ainult plaanilist statsionaarset kirurgilist ravi saavate haigete arvelt,» nentis Starkopf.

Statsionaarne ravi tähendab seda, et patsient peab haiglas ööbima või pikemalt viibima. Starkopf rõhutas seda, et ambulatoorne ravi, mis puudutab näiteks eriarstide vastuvõttu ja ka päevakirurgiat, jääb praegu tavapäraselt toimuma.

Vähendada tuleb ainult plaanilist statsionaarset ravi, mille hulka kuuluvad näiteks plaanilised operatsioonid, veresoonte- ja neurokirurgia ning muu selline. Ära jäävad ainult need operatsioonid, mida saab edasi lükata.

Novembris võttis kliinikum sise- ja kirurgilise profiiliga osakondadesse päevas vastu keskmiselt 60 patsienti: 40 erakorralist ja 20 plaanilist kirurgilist statsionaarset ravi saavat haiget.

Kui muude haiguste tõttu on inimesed haiglaravil keskmiselt viis päeva, siis Covid-19-haiged on haiglas keskmiselt kaks nädalat ütles kriisikomisjoni juht Joel Strakopf.

«Need nelikümmend jäävad oma ravi vajama ikkagi, aga iga päev tuleb sinna juurde panna veel viis Covid-19- haiget,» märkis Starkopf, kelle sõnul pole muud võimalust, kui leida need viis kohta plaanilist ravi vajajate arvelt. Ennekõike tuleb kärpida plaanilist ravi aga selleks, et saata sealsed töötajad nakkushaiguste osakonda.

Keeruliseks teeb olukorra ka see, et kui muude haiguste tõttu on inimesed haiglaravil keskmiselt viis päeva, siis Covid-19-haiged on haiglas keskmiselt kaks nädalat. Plaanilist statsionaarset kirurgilist ravi hakkab kliinikum järk-järgult kärpima juba sel nädalal, sõnas Starkopf.

Kevadel koroonaviiruse tipphetkel vajas kliinikumis haiglaravi alla paarikümne koroonahaige ja siis peatus haiglas igasugune plaaniline ravi.

Praegu kehtib kliinikumis punane ohutase, mis tähendab muu hulgas seda, et keelatud on külastada patsiente, kõik statsionaarsele ravile tulijad peavad andma koroonaproovi ning plaanilisele ambulatoorsele kirurgilisele ravile tulijad peavad olema testitud.

Proov võetakse ka neilt lähedastelt, kes jäävad patsiendiga haiglasse, ja tugiisikuilt, kes on sünnituse juures.

Toeks saab olla

Praegu ei saa tugiisikud jääda pärast sünnitust haigla perepalatisse.

Kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro ütles, et praegu pole kaalutud seda, et tugiisikuid sünnitusele üldse ei lubataks.

«Naistekliiniku eesmärk on pakkuda sünnitajale võimalikult positiivset sünnituskogemust,» lausus ta. «Samal ajal peab naistekliinik järgima hoolega piiranguid, et pakkuda vastsündinutele ning sünnitanud emadele turvalist ja haigustevaba keskkonda.»