Kaitseväe akadeemia mälestas detsembrimässus langenud kadette

Kaitseväe akadeemia pidas täna varahommikul akadeemia peahoone ees mälestusrivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide auks.

«Ajalugu ei tohi unustada. Ajalugu tuleb mäletada, sest ajalugu õpetab meid,» ütles Kaitseväe akadeemia õppurkorpuse ülem major Viljar Niinepuu varahommikusel mälestusrivistusel.

Kadetid alustasid rivistust samal kellaajal, mil 96. aastat tagasi rünnati riigipöördekatse käigus Tondi sõjakooli. Kaitseväe akadeemia kadett-veebel Markus Rosin viis mälestustseremoonial läbi kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti akadeemia nimekirjas. Pärast hommikust loendust võttis sõna akadeemia õppurkorpuse ülem major Viljar Niinepuu, akadeemia veebel staabiveebel Andri Harkmann ning vanemkaplan kapten Ago Lilleorg.

Samal ajal Tartus peetava mälestusrivistusega süüdati kaitseväe akadeemia peamaja fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures küünlad ning väljas oli ka auvahtkond. Rivistuse järel asetasid pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele mälestuspärjad Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.

Traditsiooniliselt toimub iga-aastane mälestustseremoonia Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees, kuid riigis leviva viiruse tõttu viidi tänavu tseremoonia läbi ainult Tartus. Endiste Tondi kasarmute ees olevale ausambale asetas pärjatoimkond siiski mälestuspärja.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse Nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.

Langenud kadettide mälestustseremoonia on kaitseväe akadeemia õppurkorpuse traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu mahasurumist. 1928. aastal püstitatud ausammas, mille looja oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.