Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Video Rektor Toomas Asseri rahvusülikooli 101. aastapäeva tervitus

Copy
Kuigi me ei saa rahvusülikooli 101. aastapäeva tähistada traditsiooniliselt, kutsus Tartu ülikooli rektor professor Toomas Asser üles tähistama igaüks omal moel.
Kuigi me ei saa rahvusülikooli 101. aastapäeva tähistada traditsiooniliselt, kutsus Tartu ülikooli rektor professor Toomas Asser üles tähistama igaüks omal moel. Foto: Margus Ansu

Vaata või loe rektor Toomas Asseri tervituskõne rahvusülikooli 101. aastapäeva puhul.

Hea ülikoolipere, head värsked doktorid, head ülikooli sõbrad!

Tänane päev on rahvusülikooli jaoks erandlik. Ma loodan, et ka ühekordne. Me ei saa rahvusülikooli 101. aastapäeva tähistada traditsiooniliselt, kuid me ei jäta ka tähistamata. Tähistagem igaüks omal moel!

2020. aasta iseloomustamiseks meenub esimese hooga ilmselt üks viirus. Kuid vaadakem viirusest kaugemale – see on olnud kasvamise aasta. Me oleme pidanud uue olukorraga kohanema ja kasvanud seeläbi targemaks ja arukamaks, koostöisemaks, kohanemisvõimelisemaks: mitte ainult üksikisikuna, vaid kasvanud on ülikool, riik, ühiskond, maailm.

Selle kasvamise käigus oleme jõudnud rutata hea mitu sammu ette plaanidest, mida oleme ülikooli arengukavas seadnud järgmiseks viieks aastaks, aga ka plaanidest, mille on riik seadnud Eesti pikaajalises arengustrateegias järgmiseks 15 aastaks.

Riigi pika vaate üks läbivaid märksõnu on kohanemisvõime: oskus kohaneda muutustega majanduses ja rahvastikus, kohaneda järjepideva enesetäiendamise ja ümberõppimise vajadusega. Oleme selle lühikese ajaga juba paljudes eluvaldkondades enda tegevuspõhimõtteid ümber kujundanud ja see kohanemine jätkub. Oleme Tartu Ülikoolis võtnud enda kanda muutuste targa juhtija rolli. Samasuguse vastutuse on võtnud ülikoolid ja teadlased üle maailma.

Me näeme ka hoiaku muutust riigijuhtimises. Otsustajate tähelepanu on suunatud teadlastele, on tõenduspõhise nõustamise ootus ja valmidus seda nõu kuulda võtta. Eks ole ka teadusrahastuse tõstmise lubadus kinnitus sellest, et valitsus tõesti hindab ülikoole ja meie teadlaste tööd. Valitsus on andnud teisegi olulise sõnumi: doktorantidest saavad nooremteadurid ja selle jaoks riigieelarvesse palgaraha planeerimine annab tunnistust, et haritud ekspertide järelkasvu tagamine on oluline. See on riigi vastutustundlik ja pika vaatega otsus.

Head värsked doktorid! Sel aastal on teid 110. Kuigi traditsiooniline doktorite promoveerimine jääb täna ära, korraldame teie auks piduliku sündmuse kevadel. Teil on põhjust tunda end erilisena, sest just teie kogemuse ja tagasiside varal oleme seisnud doktorantide staatuse muutumise eest riigi tasandil. Oleme ka ülikoolis astumas samme, et meie tulevased noored kolleegid tunneksid ennast ülikoolis hästi, et nende õpingud oleksid tulemuslikud. Soovin teile innukust, et viia teaduspõhine mõtteviis ühiskonda. Seda on vaja eriti praegusel ajal, kus tõenduspõhisus on ühiskonnas küll üha enam omaks võetav, kuid siiski veel üsna habras mõtteviis.

Täna oleksime pikaajalise ja pühendunud koostöö eest promoveerinud ka viis audoktorit ja õnnitlenud meie uut väliseesti külalisprofessorit. Ja kuigi me ei saa täna füüsiliselt üle anda ka Rahvusmõtte auhinda, kuulutame auhinnasaaja sellegipoolest välja. Tänavuse valikuga teeb rahvusülikool iseennast suuremaks, me avardame taas kord rahvusmõtte mõttelaiust, selle mõiste tegelikku tähendusvälja. 2020. aasta rahvusmõtte auhinna saaja on teatriteadlane Lea Tormis. Tema kandidatuuri ülesseadjad on tabavalt öelnud, et Lea Tormise lõim eesti teatris on väga ere: see on teatrist, loomingust, rahvuskultuurist mõtlemise kultuur. Tartu Ülikoolil on au.

Hea ülikoolipere! Võtame tänasest päevast kaasa mõttelaiuse idee avardamise ka praeguse keerulise aja kontekstis. Tavatute oludega kohanemisel on oluline, et keegi meist ei tunneks ennast üksijäetuna. Neil sombustel päevadel võib distantsil tegutsedes olla kolleegi või kaasüliõpilase jaoks suurima väärtusega üks soe telefonikõne küsimusega «Kuidas sul läheb?».

Soovin teile kõike head!

Tagasi üles