
Kuidas keegi, aga mina olen Eesti filmi suhtes absoluutselt erapoolik. Lähen alati vaatama ootusega, et näen midagi head. Ja isegi kui film tervikuna on kaheldava väärtusega, midagi toredat või positiivset leiab temast ikka. Värskeim näide on Peeter Simmi «Vee peal», mille puhul aga kahelda ja kõhelda ei ole midagi. Algusest lõpuni väärt vaatamine.