Kuidas globaalsed sündmused näevad välja inimlikul tasandil

Müstiline kohtumine Meeksi nõiaga (Ragne Pekarev) mängib Eesti NSV rahvaluule peavalitsuse peadirektorile Teet Holterile (Karol Kuntsel) kätte üliinimlikud teadmised. «See riik, kus me elame, laguneb tükkideks,» ütleb nõid pärast mehel pöidla kinnisidumist. «Tükkidest tekivad väikesed vabad riigid.» Foto: Sille Annuk

Mart Kadastiku näidendi «Head inimesed» tegevus on paigutatud ajalooliselt murranguliste sündmuste keskele. Tuumakatastroof, Nõukogude Liidu lagunemine ja laulev revolutsioon pole siiski ei näidendi ega Ain Mäeotsa lavastuse fookuses. Globaalsete sündmuste peegeldumine inimsaatuses on see, mis loo põnevaks teeb.

Karol Kuntseli kehastatud Teet Holteri elu, väikeste rõõmude ja muredega, on pealtnäha täiesti tavaline. Väärikas amet, toetav pere, leplik abikaasa ja võluv sekretär kujundavad temast meeldivalt keskpärase mehe. Müstiline kohtumine Meeksi nõiaga (Ragne Pekarev) aga mängib Teedule kätte üliinimlikud teadmised, mis ta keskpärasusest vabastavad, kuid mis ajas valusalt kätte maksavad.

Tulevikku osaliselt ette teades muutub Teet pimedaks oleviku suhtes. Nii ei märka ta, et õnn, mida ta oma abielus saavutada soovib, on sekretäri ja armukese Niinaga (Lena Barbara Luhse) tal juba olemas. Valikute tegemisel lähtub Teet tõest, mis pole veel realiseerunud, ja selle tõttu moondub tema elu olevikus nagu kõverpeeglis. Tõe eest ei pääse ka Teet ja kui kauaoodatud õnn teda lõpuks tabab, siis rikošetiga, ning sellel on ootamatult traagilised tagajärjed.