Airi Park: Noortevolikogu polevat tarvis. Või siiski on?

Airi Park Foto: Ove Maidla

Paljud noored peavad kaasarääkimist enda jaoks tähtsaks ja sama tunneb ka linnavalitsus, miks siis noortevolikogu nii vähe huvi pakub?

Koroonaajal võiks mõelda, et kui teil, noortel, saab koolikohustus täidetud, olgu või kodus õppides, ning heal juhul ka huvitegevuses osaletud, siis muud ei olegi tarvis ja rohkemat teilt loota ei oleks mõistlik.

Ometi, just praegu peaks veelgi enam andma teile võimaluse otsuseid teha ja nendes kaasa rääkida. Nii mõneski valdkonnas te seda teha ei saa – liikumisele ja tegutsemisele seavad piirid koroonaennetuse juhised, mis tulevad riigi või linna poolt.

Oleme Tartus noortele kaasarääkimiseks loonud mitmeid ja loodetavasti huvipakkuvaid võimalusi: Tartus saavad eelmisest aastast kaasava eelarve hääletamisel hääle anda juba noored alates 14 eluaastast; vähemalt kord aastas toimub erinevatel teemadel arutelu linnajuhtidega ühise laua taga nn osaluskohvikus; noored saavad oma ideid esitleda noortevolikogu kaudu, mis on ühtmoodi oluline nii noortele kui ka linnajuhtidele.

Kaasava eelarve hääletusea langetamine oli just nimelt noortevolikogu teene. See oli ka igati mõistlik otsus, sest 14–15-aastaseid noori käis eelmisel aastal hääletamas 248, mis on 11,5 protsenti sihtrühmast. Kasvanud oli ka 16–19-aastaste hääletajate arv, neid oli 216. Kuigi sellel aastal osalus kahanes – 108 noort vanuses 14–15 aastat andis oma hääle –, siis huvi tuntakse selle võimaluse vastu endiselt.

Samas, kui paljud noored peavad kaasarääkimist enda jaoks tähtsaks ja sama tunneb ka linnavalitsus, miks siis noortevolikogu nii vähe huvi pakub?

Kuigi olen suur Tartu fänn, arvan ikkagi, et iga noore jaoks leidub siin midagi, mille muutmise nimel tasub võidelda.

Kas pelgate sõna «volikogu»? Kas te pole saanud piisavalt infot? Kas kandideerimine ja hääletamine jäävad digivahendite taha? Kas pole ühtegi suurt muret või probleemi, millest linnajuhtidele teada anda?

Väiksemates omavalitsustes innustab noortevolikogusse kandideerima soov kindlat probleemi lahendada. Kas see, et Tartus on huvi pigem leige, tähendab tõesti seda, et Tartu linnas on kõik ideaalne ja midagi muutma ei pea?

Kuigi olen suur Tartu fänn, arvan ikkagi, et iga noore jaoks leidub siin midagi, mille muutmise nimel tasub võidelda. Olgu selleks loomade varjupaiga olukord, mis oli noortevolikogu esimese koosseisu südameasi, või ühistranspordi areng. Siit ka minu üleskutse: noored, vaadake Tartus ringi ja leidke muutust vajavaid asju, tulge noortevolikogusse ja viige need muudatused ellu.

Kui te arvate, et noortevolikogu ei ole piisavalt põnev või te ei saa päris täpselt aru, millega seal tegeletakse, kuid siiski soovite muudatusi teha, siis pakkuge välja võimalusi, kuidas te kaasa rääkida soovite. Või veelgi parem, liituge noortevolikoguga ning algatage see võimalus ise!

Mis imeloom see noortevolikogu siis ikkagi on?

Noortevolikogu tutvub mitmesuguste dokumentidega ning annab nendele tagasisidet; saab algatada ise olulisi teemasid, nt koolipsühholoogide kättesaadavus Tartu linna koolides; viia läbi ülelinnalisi küsitlusi; osaleda linnavolikogu komisjonide koosolekutel; rääkida kaasa hindamiskomisjonides, praegu osaleb üks liige noorsootöö valdkonna tunnustuse saajate valimises; kirjutada ja viia ellu projekte; osaleda Eesti noorteühenduste liidu projektides. Kui te soovite teada, mida praegused liikmed kõige tähtsamaks ja põnevamaks peavad, tuleb seda neilt endilt küsida – nendega võib julgelt ühendust võtta Facebooki kaudu.

Vt ka https://www.facebook.com/tartunoortevolikogu, https://tartu.ee/tartunoortevolikogu.

Statistikat Tartu noortevolikogu kohta

• 2019. aasta valimised: 16 kandidaati, 15 liiget, hääletas 89 noort.
• 2020. aasta valimised: seitse kandidaati, kuus liiget, 18 hääletajat.
• Linnaeelarve otsene kulu ehk noortevolikogu kulurida, mille kasutamist saavad noored otsustada, on 7400 eurot.