Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Eesti inimesegeneetika ühingu elutööpreemia pälvis akadeemik Mart Saarma

Mart Saarma on palju aastaid tegutsenud Helsingi Ülikooli biotehnoloogiainstituudi professorina. Alates tänavusest aastast on ta seal ka teadusdirektor. FOTO: Rauno Volmar / Eesti Ajalehed

Elutöö geneetikuna preemia pälvis tänavu maailma üks tippteadlasi ning rahvusvahelisel areenil üks edukamaid geneetika ja molekulaarbioloogia taustaga eestlasi, akadeemik ja professor Mart Saarma.

Tema töörühm on avastanud närvirakkude ellujäämist mõjutavaid valke, mis omavad potentsiaali näiteks Parkinsoni tõve ravis.

71-aastane Mart Saarma on Eesti teaduste akadeemia akadeemik, Soome teaduste akadeemia välisliige ning Tanneri akadeemia akadeemik, samuti Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liige.

Elutööpreemia laureaadi nimi hõigati välja neljapäeva õhtul Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil, mille sessioone ja ettekandeid jälgis rohkearvuline auditoorium kõikjalt Eestist üle veebi.

Ühingu president Neeme Tõnisson ütles, et elutööpreemia rahaline mõõde on kindlasti väiksem tunnustuse olulisusest. Aga preemiaga kaasnes kunstnik Markus Kasemaa kujundatud graafiline leht, mis lähetatakse Soome kulleriga.

Mart Saarma oli ise Soomest ekraanil ning rääkis ettekandes oma tippteadlaseks kujunemise loo koos teadustöö kokkuvõttega, vastates lõpuks ka küsimustele.

Oma haridust alustas Mart Saarma Tartu ülikoolis, kaitses 1975. aastal bioloogiakandidaadi, ja 1987. aastal kaitses ta Moskvas bioloogiadoktori väitekirja. Alates 1988. aastast on ta valitud Tartu ülikooli professoriks.

Helsingi ülikooli biotehnoloogiainstituudis oli ta direktor ja professor alates aastast 1990 ning nüüd, aastast 2020 on ta seal teadusdirektor.

Mart Saarma on juhendanud 36 doktoranti, kellest 16 on tänaseks grupijuhid või professorid. Talle on 2000. aastal omistatud innovaatilise ja viljaka töö eest Soome kultuurifondi teaduspreemia, 2000. ja 2018. aastal Soome innovatsioonipreemia, 2001. aastal Väino Tanneri Fondi teaduspreemia, 2003. aastal Johan Wilhelm Runebergi meditsiinipreemia ja 2004. aastal Karl Schlossmanni medal.

2009. aastal anti talle Põhjamaade teaduspreemia, 2010. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna au-medal ning 2017. aastal Helsingi biomeedikumi medal.

Eesti inimesegeneetika ühing (EstSHG) koondab enda alla geneetika, genoomika, geenitehnoloogia ja nende siduserialade teadlasi, eksperte, ettevõtjaid, meedikuid ja tudengeid.

Ühingu eesmärk on nende erialade ja nendega seotud teadmiste edendamine ja populariseerimine, eriala eestikeelsete mõistete kujundamine. Oluliseks peab ühing Eesti geneetika, biomeditsiini, biotehnoloogia ja nende siduserialadel töötavate inimeste konsolideerimist ning omavahelise koostöö stimuleerimist, kaasates biotehnoloogia sektori ettevõtjad ning välismaal töötavad Eesti teadlased. 

Ühing on alati oluliseks pidanud erialal silmapaistvate inimeste tutvustamist ja tunnustamist ning annab alates 2008. aastast välja elutöö preemiat väljapaistavale Eesti geneetikule, kelle panus on olnud oluline ja nähtav Eesti geneetikateaduses.

Senini on elupreemia pälvinud doktor Mart Viikmaa, professor Henni-Heidi Kallak, professor Tiina Talvik, professor Aavo-Valdur Mikelsaar, professor Ain Heinaru, akadeemik ja professor Richard Villems, doktor Mari Sitska, doktor Toomas Veidebaum ning akadeemik ja professor Andres Metspalu.

Tagasi üles
Back