Kui jätta kõrvale kunagine Eesti ja Läti koostööprojekt «Head käed», siis on lõunanaabrite kinokunst mulle tundmatu suurus. «Viimse reliikvia» Agnes oli lätlanna ja paar Lotte filmi on ka lätlastega kahasse tehtud, aga see on nüüd küll kõik, mis meelde tuleb. Nii et «Sildimaalijat» vaatama motiveeris nii silmaringi laiendamise soov kui ka tahe näha, kuidas kodumaine kinokunst võrdluse välja kannatab.
Tellijale