Karl Morgensterni jäljed ulatuvad kahe sajandi taha ja kaugemalegi

Leipzigi kunstnik Daniel Caffé maalis Karl Morgensterni aastal 1798 ehk neli aastat enne tema saabumist Tartusse. Foto: TÜ raamatukogu kunstikogu

Tartu kesklinn näeks praegu mõne koha pealt kindlasti teistmoodi välja, kui siia väikesesse puust linna ei oleks 7. novembril 1802 Preisimaalt Danzigist saabunud 32-aastane Karl Morgenstern. See ilus mees – selliseks olevat ta ennast ise pidanud – oli Dorpatisse kutsutud kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professoriks, kuid kõige selle kauni vaimse kõrval on tema jäljed praeguseni ka käega katsuda.

Vene keiser Aleksander I oli selsamal, 1802. aastal andnud välja ukaasi Tartu ülikooli taasasutamise kohta. Mõnikümmend aastat varem (1763 ja 1775) möllas selles linnas tuli ja jättis hoonetest järele ahervaremed.

Kuid noore õpetlase saabumise eel oli linnasüdamesse juba kerkinud uhkeid uusi kivirajatisi, nagu näiteks mõni esinduslik linnakodaniku elamu ja üürimaju, aga ka raekoda, mis oli enne ülikooli peahoone valmimist linna suurim ehitis, samuti Kivisild.