Pakendite sortimise päästab konteineri kodulähedus. Aga kes selle eest maksab?

Avalikesse tasuta pakendikonteineritesse kipuvad inimesed viskama muudki peale pakendite. Tartu probleemsed konteinerid asuvad näiteks Raudtee tänava ja Kesk kaare ristmikul. Nagu pildilt näha, sokutatakse sinna kõike, alates vanadest vaipadest ja lõpetades olmeprügiga. Foto: Tartu linnavalitsus

Ehkki pakendijäätmete kogumise süsteem on üle Eesti aastaid käigus olnud, lõpetab suur hulk pakendeid ka Tartus endiselt majade hoovis segaolmejäätmete prügikastis. Tartlased saavad kasutatud pakendid tasuta ära viia avalike kogumispunktide konteineritesse. Need võivad aga asuda kodust kaugemal ning sinna kipuvad linlased ka muud prügi viskama. See aga rikub konteineri sisu, nii et ka sinna viidud pakendid ei pruugi enam taaskasutuseks kõlvata.

Stockholmi keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse sortimisuuringu tulemus näitas, et pakendijäätmete hulk segaolmejäätmetes on viimase kümne aastaga isegi mõnevõrra kasvanud: kui 2012 oli Eestis pakendeid segaprügi hulgas 29 protsenti, siis tänavu 32 protsenti. See näitab, et inimesed ei ole pakendite sortimisel hoolsamaks muutunud.

Konteinerid on kaugel