Et deemonid ei võtaks võimu

Peategelane veedab oma elu viimased aastad dementsena haiglas. Foto: Kaader filmist

Kuni selle aasta kevadeni oli Varlam Šalamov mulle täiesti tundmatu nimi. Siis said aga tema eesti keeles ilmunud «Kolõma jutud» mitmes portaalis ja ajalehes tähelepanuväärselt arvustatud. Põhinevad need jutud tema isiklikel kogemustel Nõukogude Liidu vangilaagritest, kus ta veetis suure osa aastatest 1937–1951. Dmitri Rudakovi lavastajadebüüti tutvustava treileri põhjal veidi dokumentaalfilmiliku tundega «Sentents» oli selles valguses mu loogiline filmivalik.

Mõtlikus tempos

Treiler, milles otse kaamerasse vaatav mees kirjeldab männiokastest «vitamiinide» valmistamist, on ses mõttes petlik, et tegelikult ei tule näitamisele dokumentaalfilm. Algab see hoopiski sissejuhatava tekstiga, millest vaataja saab teada, et Varlam Šalamov veetis elu viimased aastad dementsena haiglas. Küll aga annab treiler päris hea võtme, kuidas filmile läheneda – täpselt nii aeglaselt ja mõtlikult kulgev see linateos ongi.