:format(webp)/nginx/o/2020/11/15/13477754t1he341.jpg)
Ahhaa robolahingu peaauhinnad kerges ja raskes kategoorias tulid Tartuga tihedalt seotud võistkondadele. Kolmas peaauhind oli ka! Selle saajaks võib pidada üht õnnelikku meest, kelle auhinnaks sai kõige erilisem tüdruk robolahingu publiku hulgas. Tüdruk, kes talle jaa-sõna ütles, kui ta teda prožektorite valgel kõigi ees oma naiseks palus.
Kõigest siiski järjekorras.
Kuni 29,9 kilogrammi kaaluvate robotite lahingvõitluse peaahinna vääris robot Kalli. Kalli tiimi kuuluvad Marchos Saarepera (tiimijuht) ning Kätlin Krabbi ja Raido Roog.
Lahinguroboti ülesehitajad olid kaks mehhatroonika entusiasti Marchos Saarepera ja Raido Roog, kes on mõlemad lõpetanud Tartu kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala. Tiimi kolmas liige Kätlin Krabbi oli mõlemale suureks abiks ja andis nõu, kui meestel võistluspinged üle pea kasvasid.
Roboti ehitamisega alustasid nad aasta eest, aga roboti reaalseks ehitusajaks kujunes neli kuud. Lahingurobot Kalli kohta võib öelda, et see on viisakalt tagasihoidlik kallistaja, mille laba on tohutult purustava jõuga. Robotit hoidsid areenil tasakaaluliikuri rattad.
«Võit tuli ootamatult!» leidis tiim ühel meelel. «Eelmisel aastal esimest korda osaledes pani lahingurobot Grinder meie roboti põlema, sel aastal oli eesmärgiks tagasi teha ning vähemalt üks lahing võita.»
:format(webp)/nginx/o/2020/11/15/13477764t1hb05e.jpg)
Raskekaalu robotite klassis kuni 55 kilogrammi võitis TÜStroyer.
TÜStroyer tiimi kuuluvad Jagnar Roosimägi (tiimijuht) ning Marten Noorem, Patrick Sixten Noorem ja Kristjan Hordo. TÜStroyeri meeskond on Tehnikaüliõpilaste seltsi liikmetest koosnev asjalik sats mehi Eesti maaülikoolist, kes tahavad oma projektidega tekitada noortes huvi inseneeria vastu.
Kui nende muljed kokku võtta, siis: «Läksime võistlusele lihtsalt lõbutsema, mitte võitma. Kord läks robot ka põlema ning igasugused ootused ja lootused kadusid. Pidevalt oli vaja hoida robotit elus, et jõuaks järgmise matšini.»
:format(webp)/nginx/o/2020/11/15/13477770t1he723.jpg)
Mõni minut enne teist vaheaega palus õhtu juht igal ühel vaadata korraks oma istme alla, et kas keegi leiab sealt midagi. Publikust kaks inimest leidsid oranži paberi, mis oli märk heast loosiõnnest.
Lavale tulid oma auhindadele järele väike poiss ja neiu. Poiss sai auhinnaks perepääsmed AHHAAsse.
Tüdrukule öeldi, et tema nii lihtsalt ei pääse. Tal seoti silmad kinni ja ta pidi tegema ühte ja teist ning lõpuks vastama küsimusele. Vahepeal oli õhtujuht ulatanud mikrofoni kellelegi mehele sealtsamast publikust, see mees tõstis mikrofoni suule lausus: «Palun tule mulle naiseks, Diana!»
Ei ole lihtne kirjeldada neid emotsioone, mis saalis järgnesid.
Tüdruk võttis sideme näolt, ta silmist jooksid pisarad, kogu publik aplodeeris, kaameramehe käsi värises. Tüdruk ütles loomulikult jah. Oli ilmselge, et olma igasuguse võitluse ja lahinguta on need kaks inimest teineteise seaduslikeks abikaasadeks saama päris kindlasti.
Aksel Mõttus ja Diana Haljasmägi tunnevad teinteist hulk aastaid ning on iga-aastased robolahingul käijad. Abieluettepanek oli mehel mõtteis küpsenud kevadest saadik, asi viibis vaid hea võimaluse ja koha otsingu tõttu, sest nii olulist ettepanekut ei saanud tõeline mees mokaotsast öelda. Robolahingust efektsemat paika poleks keegi abieluettepaneku ütlemiseks välja mõelda ka suutnud.
/nginx/o/2020/11/15/13477775t1h3a88.jpg)
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)