Ants Kask: pensionäride elu olevat kui lill. Tõesti?

Ants Kask Foto: Kristjan Teedema

Taasiseseisvumise algaastatest alates on riigile peaaegu lahendamatu probleem olnud kindlustada oma elutöö ära teinud vanade inimeste elusügis väärika toimetulekuga.

Tihtipeale kohtame meedias arvamusi, et pensionäride elu on kui lill ja vanakeste virisemine asjatu, sest riigi ja rahva tulevikku silmas pidades oleks õigem aidata tegusaid kitsikuses inimesi. Näitena on isegi toodud, et mitme lapsega perekonnas on töötavate ja keskmist palka saavate vanemate korral elatisraha ühe pereliikme kohta isegi väiksem kui keskmine pension.

Arvustajatele selgituseks tuleb aga mainida, et neis peredes on lisaks veel riigipoolne lastetoetus, mis pole sugugi väike. Selliseid näiteid, kus erinevates olukordades ja eluvaldkondades on inimestel toimetulekuraskusi kuhjaga, võime tuua küllaga ja pole ju ka mingi saladus, et suur osa Eesti elanikkonnast elab peost suhu ning nende elu on pigem virelev. Nemad vajaksid tõega rohkem toetamist.