Heategevale jooksurajale läksid inimesed sujuvalt, ilma stardipauku nõudmata

Üleilmse diabeedipäeva heategeva jooksu stardipauk jäi täna keskpäeval Tähtvere spordipargis kõlamata, kuna korraldajad leidsid, et starti võis esimesi saabujaid lubada juba pool tundi enne õiget aega. Nii ei tekkinud suuri rahvahulki, kus inimesed tihedalt üksteise kõrval oleksid seisnud ning oht mõnd viirushaigust kinni püüda jäi sel sündmusel minimaalseks.

Registreerimistelkide ja veresuhkru mõõtmise telgi ees ning rajakoridori lähedal hoidis mikrofoni suu juures korraldaja ehk Tartu suusaklubi esindaja Tiia Teppan, kes kiitis kohalejõudnud inimesi, kuna nende esimene saavutus oli olnud täna see, et nad kodust diivanilt jalad üldse lahti said ja välja tulid.

Ka tänas ta kõiki neid, kes oma jooksu olid juba varem ära jooksnud, tulemuse veebileheküljel www.diabeedipaev.ee virtuaalselt kirja pannud ning seal annetuse teinud.

Kui algul oli eesmärk joosta kõigi ühiste pingutustega Eesti Vabariigist Taani kuningriiki, siis see, ligi 2000 kilomeetri pikkune vahemaa on praegu ligi 900 kilomeetri võrra ületatud.

Korraldajad ütlesid, et tänasele sündmusele on välja tulnud ligi 200 inimest, aga täpne osalejate arv selgub õhtupoole.

Kõikide jooksule registreerunute osalustasu läheb annetuseks. Ka on heategeva jooksu idee autorid ravimifirmast Novo Nordisk sündmuse õnnestumisel lubanud annetada Eesti inimestele selle haigusega paremini hakkama saamiseks 2000 eurot.

Rahvusvahelise haardega tervishoiuettevõte Novo Nordisk asutati 1923. aastal ja selle peakontor asub Kopenhaageni lähistel. Pool maailmas toodetavast insuliinist tuleb neilt. Ettevõtte eesmärk on aidata ühiskondi võitluses diabeediga ja neil on välja töötatud ka strateegia, kuidas kiirendada teist tüüpi diabeedi ja rasvumuse ennetust.

Ennetuseks ja haiguse kontrolli all hoidmiseks on tervislik liikumine, nagu tänane 5-kilomeetine jookski, väga teretulnud tegevus.

Maailmas põeb diabeeti iga üheteistkümnes inimene ja prognoositakse, et 2045. aastaks on see haigus igal üheksandal maailma elanikul. Diabeet on tervishoiusüsteemidele järjest suurem koorem. Kui kroonilist haigust põdevad inimesed ei saa korralikku ravi või nad ei mõista oma igapäevase ravivajaduse tõsidust, võivad neil tekkida eluohtlikud tüsistused.