Tartu valgevenelased süütasid oma Minskis surnud kaasmaalase mälestuseks küünlad

13. novembri õhtul pärast kella poolt kaheksat mälestasid Tartu valgevenelased oma kaasmaalast, kunstnikku ja opositsionääri Raman Bandarenkat, kes Minskis 12. novembril suri. Arstid ei suutnud teda haiglas päästa, ta oli päev varem kukkudes saanud ränga peavigastuse, kui talle tulid ta kodu lähedal opositsiooni kogunemispaigas kallale erariides inimesed, kelle puhul ei olnud aru saada, kes nad päriselt olid.

Kümme kuni viisteist inimest tulid Kaarsilla juurde, et seista ja süüdata küünlad. Need pandi põlema Raman Bandarenka portreede ette, asfaldile asetati valgeid ja punaseid õisi. Lehvis valge punase triibuga lipukangas. Vaikiti.

Välja oli tuldud perega või üksi. Kellel oli kaasas väike laps, kellel koer. Oli noori ja vanemaid inimesi. Kõlas vene või valgevene, aga ka inglise ja eesti keel.

Küünla asetas esimesena Anastasiya Fiadotava, kes töötab Eesti kirjandusmuuseumis ja kes on mõne kuu eest Tartu ülikoolis kaitsnud doktoritöö, kus ta uuris valgevene perehuumorit.

Küsimuse peale, mida tunneb tema süda praegu, vastas Anastasiya Fiadotava, et ta süda on protestijate poolel ja valutab igal ööl oma koduste ja lähedaste pärast, kes käivad samuti meeleavaldustel. «Muretsen, kas nad on ikka ööseks koju jõudnud või on nad kinnipeetud ja kuskil vanglas,» ütles ta.

Mis Raman Bandarenka traagilist saatust puudutab, siis ütles Anastasiya Fiadotava, et ta ei suuda kuidagi uskuda juurdluskomitee väiteid, nagu oleks Bandarenka olnud ise agressiivne ja purjus.

«Valgevenes on olukord selline, et valitsuse ametlikke teateid ei saa uskuda,» kommenteeris ta. «On varemgi ette tulnud, et loed midagi ja siis kuuled teistelt inimestelt, keda sa tunned või keda su sõbrad tunnevad, et see on olnud hoopis teistmoodi. Mitteametlik info on Valgevenes paraku palju usaldusväärsem.»

Anastasiya Fiadotava lisas, et kuigi seegi kord on kinnitatud, et juurdlus selgitab tõe välja, siis nii on ennegi räägitud. Nad ei tea näiteks senimaani tõde nende inimeste kohta, kes said Minskis surma augusti alguse meeleavaldustes. Nüüdki ei ole selgust, kas Romani ründasid erariides miilitsad, valitsusmeelsed kodanikud või lihtsalt provotseerijad.

Anastasiya Fiadotava soovib väga, et olukord Valgevenes muutuks, samas kardab ta, et muutusi nõudvad meeleavaldused, mis on suunatud Valgevene president Aleksander Lukašenka vastu, võivad tuua kaasa uusi verevalamisi.

Just täna õhtul peetakse hukkunud Raman Bandarenka mälestuseks Minskis Punases kirikus missa.