Diabeedipäeva jooks jõudis suure eesmärgini juba enne ametlikku starti. See ei sega veel kaugemale jooksmast

Jooksjad pargis. Foto: Pascal Deloche/picture-alliance / Godong

Täna kell 12 Tähtvere spordipargis algava diabeedipäeva heategevusjooksu eesmärk on koguda nii kilomeetreid kui ka raha. Ilmtingimata ei pea jooksma, võib ka rahulikult matkata. Kummalisel kombel on algul eesmärgiks seatud 2000 kilomeetrit, mis kõigi osalejate ühisel pingutusel tuli saavutada, 150 kilomeetriga juba ületatud.

Raja pikkus on viis kilomeetrit ja see on tänast üleilmset diabeedipäeva silmas pidades just paras maa, et hoida tervist ja ennetada haigusi, sealhulgas teist tüüpi diabeeti. Sündmuse osalustasud kogutakse annetuskarpi.

Igaühe isiklik eesmärk selles jooksus on tõesti vaid viis kilomeetrit. Jooksu idee algatajad pakkusid algul välja aga teisegi eesmärgi: vaadata, kas osalejad jõukasid joostes või kõndides välja Kopenhaageni lähedal asuvasse Kalundborgi, kus asub insuliini tootva ravimifirma Novo Nordiski peakontor. Tallinnast on sinna 1998 kilomeetrit.

Jooksu idee ongi pärit tolle ravimifirma töötajailt ning firma lubas seejärel annetada diabeediga inimeste toetuseks 2000 eurot.

Nagu öeldud, antakse jooksu start alles täna kell 12. Aga kuna terve see nädal on huvilised juba joosta saanud, igaüks seal, kus talle on sobinud, ja selle jooksu pärast virtuaalselt registreerinud, siis eemärk Taani jõuda on täidetud. 1998 kilomeetri asemel on kirjas 2733 kilomeetrit ning jõutud on Taanimaa pealinnast palju kaugemale. Seda võib kodulehel www.diabeedipaev.ee kaardilt vaadata.

Täna õhtuks, kui Tähtveres jooks läbi, saab näha, kui kaugele veel kõige lõpuks jõutakse.

Kes keskpäevaks stardijoonele ei jõua, pääsevad rajale kuni kella 13ni. Võibolla on parem, kui liiga palju inimesi korraga stardikoridori koroonaviirusohu tõttu ei kogune. Sündmus lõpeb kell 15.

Maailmas põeb diabeeti iga üheteistkümnes inimene ja prognoositakse, et 2045. aastaks on see haigus igal üheksandal maailma elanikul. Diabeet on tervishoiusüsteemidele järjest suurem koorem. Kui kroonilist haigust põdevad inimesed ei saa korralikku ravi või nad ei mõista oma igapäevase ravivajaduse tõsidust, võivad neil tekkida eluohtlikud tüsistused.