Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Tartu noorte folkloorifestivali asemel saab jälgida virtuaalset folgilahingut

Copy
Mullune Tartu Noorte Folkloorifestivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumis.
Pildil Motora, kes on Joensuus tegutsev noorteklubi, kus tegeletakse peamiselt rahvatantsu ja rahvamuusika õppimisega ja õpetamisega, keskendudes eelkõige Karjala kultuuripildile. Tänavu on nad folgilahingus virtuaalselt.
Mullune Tartu Noorte Folkloorifestivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumis. Pildil Motora, kes on Joensuus tegutsev noorteklubi, kus tegeletakse peamiselt rahvatantsu ja rahvamuusika õppimisega ja õpetamisega, keskendudes eelkõige Karjala kultuuripildile. Tänavu on nad folgilahingus virtuaalselt. Foto: Margus Ansu

Just sel novembri nädalavahetusel pidanuks aset leidma viies Tartu noorte folkloorifestival, kus on saanud kokku Eesti, Läti, Leedu ja Soome folgirühmad. Sündmus ei ole kalendrist koroonapandeemia tõttu sugugi mitte kustunud – kohtutakse virtuaalselt ning publikki saab sellest osa võtta. Veebiülekannet jälgi siit.

Varasematel aastatel on antud kontserte koolides, Luunja kultuurikeskuses ja ERMis. See on festival, mis hoiab au sees puhast pärimust. See tähendab, et laulude viisid on seadmata ja rahvarõivad stiliseerimata.

Sündmuse organiseerijad on Tartu folklooriklubi Maatasa liikmed, peakorraldaja aga Helin Pihlap. Sel sügisel teataski ta, et koroonapandeemia tõttu folkloorirühmad Tartusse ei kogune, aga pidu ära ei jää, vaid leiab aset virtuaalse folgilahinguna, mida kõik vaatajad saavad sotsiaalvõrgustikust tasuta jälgida.

Helin Pihlap.
Helin Pihlap. Foto: Internet

Festivali peakontsert oleks olnud 14. novembril kell 18. Nüüd aga algab täpselt samal ajal Facebookis saade «Tartu Folk-off 2020», mida Luunja kultuuri- ja vaba aja keskusest juhivad Helin Pihlap, Meelis Pihlap ja Kristjan Häggblom.

«Folgilahing seisneb selles, et vastamisi astuvad seni nelja aasta jooksul meie festivalil osalenud rühmad Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest,» selgitas ta. «Rühmad esitasid üksteisele väljakutse, igaühel neist tuli ära õppida mõne teise riigi tants ja laul. Kui valik tehtud, jäi kõigil kaks nädalat aega välja mõelda viis, kuidas ülesanne lahendada ja seejärel oma esitusest video saata.»

Laupäeva õhtul kell 18 algavas saates näebki kõiki neid videosid vaheldumisi otselülitustega linnadesse, mille kaugus üksteisest on tuhandeid kilomeetreid. Publikul palutakse hääletada, kes nende meelest näib oma ülesandega kõige õnnestunum olevat. Publiku parim saab auhinnatud, välja jagatakse ka mitu eripreemiat festivali toetajailt.

Saate lava on valmis seatud.
Saate lava on valmis seatud. Foto: Helin Pihlap

Saade kantakse üle Tartu Noorte Folkloorifestivali Facebookilehel. Ülekande teostuse taga seisab OÜ Teatritehnoloogia.

Helin Pihlapi teada pole niisugusel viisil festivali kunagi korraldatud. Kaasatud on noored Põhja-Soomest Vilniuse ja Kaunaseni välja, rääkis ta.

«Omamoodi väljakutse on meile kõigile olnud seesama kiiresti muutuv olukord aina suureneva koroonaviirusohu tõttu,» lisas ta. «Sügise alguses käisid rühmad veel proovides koos, aga praegu on Lätis ja Leedus juba nii karmid piirangud, et mõned rühmad leidsid võimaluse väljakutse lahendadagi ainult distantsilt ja virtuaalseid võtteid kasutades.»

Kas ka folklooriklubi Maatasa selles lahingus osaleb?

Vastus on ei. Aga Helin Pihlapi sõnul esitasid nad endale ise väljakutse. See seisnes selles, et nad tegid kolmekümnekesi ühe 18-tunnise võttepäeva köögis, võisteldes omavahel Folk-Offil osalevate riikide rahvustoitude valmistamises. Kaasatud olid kõik Maatasa liikmed lasteaialastest tudengiteni. Neidki klippe näeb saates.

Folklooriklubi Maatasa koosseis on loodud 2013. aasta. See ühendas toona Tartu noori, kes tegelesid ühises eramuusikakoolis ansamblites rahvamuusika töötlemisega.

«Ühel hetkel tekkis meil huvi selle vastu, kuidas kõik tegelikult algas, mida sisaldavad arhiivid ja kuidas kõlab rahvalaul või pilliviis puutumatul kujul,» meenutas Helin Pihlap. «Maatasa asus uurima Lõuna-Eesti, aga eelkõige Tartumaa rahvapärimust nii tantsus, laulus, rahvajuttudes kui pillilugudes.»

Tagasi üles