Tulevased arstid sihivad oma tähelepanu diabeedile, püüdes toetada nii haigestunuid kui nende pereliikmeid

Esiplaanil Johanna Britt Berzin, tema taga tiim (vasakult): Elina Rozenfelt, Lysandra Lippa, Hanna Merilyn Aaviksoo, Triin Pirso ja Stella-Maria Kangur. Foto: Sille Annuk

Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi diabeedipäeva kampaania peakorraldaja on Johanna Britt Berzin, kes on oma tiimi haaranud kümmekond õpingukaaslast.

Nad kõik teavad, et diabeet mõjutab paljusid inimesi ning sellest rääkimine on oluline tervele ühiskonnale.

Tänavu ei tulnud kõne alla, et arstitudengid oleksid läinud kaubanduskeskustesse veresuhkrut mõõtma nagu varasematel aastatel. Välja tuli mõelda midagi muud, mis teadvustaks inimestele mitte ainult diabeedipäeva kui niisugust, vaid jagaks ka infot ja kogemusi.

Nii lõid üliõpilased diabeedipäeva veebikeskkonna. Veebilehele koondasid nad info diabeedist kui kroonilisest ainevahetushaigusest, lood ja filmiklipid koostööpartneritest, kes diabeediga inimesi toetavad ning lõpuks portreed inimestest, kes jagavad oma saatust ja üleelamisi.

Kuna Eestis on diabeedi põdejaid kaheksa protsenti kogu rahvastikust, siis leidus pea igal tudengirühma liikmel suguvõsas või tutvuskonnas diabeediga inimene ja otsida ei tulnud kaua.

Elukestev rutiin

Johanna Britt Berzin ütles, et on seni nende lugude mõju all. Teoreetiliselt ta ju teadis küll, mida näiteks esimest tüüpi diabeediga elu inimesele tähendab. Et kui palju kordi päevas tuleb veresuhkrut mõõta, insuliini süstida või siis toidukoguseid välja arvutada!

«Teoorias näib see rutiinne ja tavaline töö, aga seda päriselt ette kujutades alles mõistad, kui tublid peavad olema need inimesed ja kui raske võib mõnikord olla motivatsiooni ülal hoida. Sest tead, et see kestab terve su elu,» ütles ta. «Aga kui loobud või katkestad, on tagasilöögid tervisele rängad.»

Üks diabeedipäeva mõte on paluda kõikidelt rohkem mõistmist, teine aga see, et pakkuda haiguse põdejaile tunnet, et nad ei ole üksi. Eestis on terve rida organisatsioone, ühinguid ja liite, alates perearstidest ja -õdedest ning lõpetades hüpokoerte ühingu ning laste ja noorte diabeediühinguga, kust abi ja õpetust saab.

Esimene ja teine tüüp

Väga oluliseks peavad arstiteaduse üliõpilased ka esimese ja teise tüübi diabeedi erinevuste selgitamist ning seda, et inimesi ei süüdistataks ega häbimärgistataks, nagu nad oleksid ise oma haigestumises süüdi.

Esimest tüüpi diabeet on kaasasündinud autoimmuunhaigus, mida põeb Eestis umbes 8000 täiskasvanut ja last. See haigus ei ole kuidagi seotud elustiilivalikutega ning seda ennetada ei ole võimalik.

Ka teist tüüpi diabeedi puhul mängib 30 protsendi osas rolli pärilikkusfaktor, seda põeb Eestis kuni 80 000 vanemaealist inimest. Teist tüüpi diabeeti on võimalik kontrolli all hoida tervislike elustiilivalikutega.

Diabeedi ülemaailmne teavituskampaania leiab aset igal aastal 14. novembril. Tudengite loodud uue veebikeskkonna leiab www.eaysdiabeedipaev.wixsite.com/diabeedipaev