Vaatlus ⟩ Maskikandjad linnapildis vähemuses, aga vastaseid ka ei leidu

See, et inimestel koroonast kõrini on, ei tähenda, et seda poleks olemas. Võrreldes veebruariga, kui tuli esimene teade viiruse jõudmisest Eestisse, näib aga, et inimeste ohutunne on väga palju alanenud. Et aga nakatumine on viimastel nädalatel kõvasti hoogu juurde saanud, hakkavad esmaspäeval kehtima uued ranged soovitused ning need tartlased, kes täna Tartu Postimehega suhtlesid, olid üldjuhul karmimate reeglite poolt või vähemalt mitte rangelt vastu.

Tänasel sombusel keskpäeval polnud mõneminutilise vaatluse käigus Raekoja platsil näha ühtki maskiga inimest. Õigupoolest, kui värskes õhus teistega kokku mitte puutuda, pole see ju ka hädavajalik.

Igaühe panus

Esimest maskiga inimest võis kesklinnas näha Küüni tänaval. Maski kandnud pensionär Ülle Nipper ütles, et tema arvates peaks iga inimene ise teadma, kuidas oma tervist hoida. «Riik teeb selleks kõik, et meie tervist hoida, no miks mitte siis avalikus kohas maski kanda,» lisas ta.

Nii meediast kui sotsiaalmeediast on läbi käinud inimeste kogemusi, et maskikandmist kiputakse naeruvääristama. Vaatluse ja katse käigus bussis ja kaubanduskeskustes maski kandes ei kohanud aga kõõritavaid pilke ega võõristavaid märkusi.

Selliseid inimesi, kes oleks kategooriliselt uute piirangute vastu või leiaks, et maskist pole kasu, ka mitte.

Küll aga leidis endine suusatreener ja 20 aastat Pääsupesa lasteaias kasvatajana töötanud, nüüd pensionipõlve pidav Laine Uustalu, et mask teeb hingamise raskemaks, mistõttu on inimestel raskem liikuda ja siis nad ka teevad seda vähem. Uustalu sõnul on tal kui endisel treeneril seetõttu raske maskinõuet heaks kiita.

Üks mitmekümne kohta

Tänavapildis oli maskikandjaid ligikaudu üks kolmekümne maski mitte kandva inimese kohta. Bussides-kaubanduskeskustes oli seis küll mõnevõrra tasavägisem, ent maskikandjad jäid siiski selgelt vähemusse. Klienditeenindajad on tunduvalt agaramad maski kandma kui poodlejad.

Teisalt desinfitseerivad poodide kliendid aga võrdlemisi rutiinselt käsi ning ka bussis oli näha, et mõnel reisijal oli isiklik desovahend kaasas.

Välja ei joonistunudki seegi, et maskikandjaid oleks tingimata rohkem eakamate hulgas, ehkki just nemad kuuluvad koroonaviiruse riskigruppi. Ent maski kandmise mõju ei seisnegi ainult kandja hoidmises, vaid ka teiste inimeste kaitsmises, kui näiteks viirusekandja ise ei tea, et on nakatunud.

Leidus neidki, kes parasjagu maskijahil just olidki. Toitlustusettevõtja Urmas Heinmets näiteks leidis, et maskikohustust võiks olla pigem rohkem kui vähem. «Just ostsin abikaasale ühe uue korduskasutatava maski, sest ta sõidab palju ühissõidukitega,» ütles Heinmets uut pakendis maski taskust võttes. «Ma endale roosat maski ei tahtnud, vaatan mujalt midagi.»

Uued suunised

Valitsus otsustas eilsel koosolekul, et ühissõidukites, poodides ja kultuuriüritustel tuleb esmaspäevast alates kanda maski või katta nina ja suu. Maski ei pea kandma need, kellel see on meditsiiniliselt vastunäidustatud, näiteks astmaatikud või vaegkuuljad, ning alla 12-aastased lapsed. Poodides 2+2 reegel, välja arvatud perekondadel või kui seda pole võimalik mõistlikult tagada. Toitlustus- ja meelelahutusasutustes tuleb gruppidel hoida kahemeetrist vahet, ühes seltskonnas võib viibida kõige rohkem 10 inimest. Piirang ei puuduta ühe perekonna liikmeid, samuti huviharidust ja laste mängutubasid.

Toitlustus- ja meelelahutusasutused ei tohi olla avatud keskööst kuni kella kuueni hommikul. Reegel hakkab kehtima 16. novembril.