Koolide ja lasteaedade remonti soovivad paljud
11. november 2020, 00:00
/nginx/o/2020/11/10/13467848t1h35e1.jpg)
Tartu koolide remondikava on linnavalitsusel tehtud, aga uue eelarvestrateegia koostamisel kerkis üles küsimus, kas samasugune dokument võiks olla ka lasteaedade kohta.
Tartu abilinnapea Gea Kangilaski (pildil) kinnitas, et kindlasti peaks, see on koostamisel ja seda nägi ette ka koalitsioonileping.
Ta lisas aga, et linnavolinik Jüri-Ott Salmi ettepanek see lisada eelarvestrateegia materjalide hulka läbi ei lähe, sest analüüsimine võtab aega.
Kangilaski sõnul on selge, et lasteaedade remondi ajakava tuleb koolide omast, mis on paika pandud 2031. aastani, pikem, sest remondiootel lasteaedu on rohkem.
Mitu eitavat vastust
Tartu eelarvestrateegiale tuli veerandsada ettepanekut, millest mõneski kajastub ka valimiste lähenemine.
Keskerakondlasest linnavolinik Vladimir Šokman pakkus näiteks, et 2022. aastal võiks Tartu sisse seada tasuta ühistranspordi ja samal aastal kehtestada ka turismimaksu.
Šokman ja ka ta kolleeg volikogus Vahur Kalmre pidasid vajalikuks dokumendis ära märkida Raadi linnahalli kavandamise. Linnavalitsus neid ei toeta.
Supilinna selts tegi ettepaneku kirjutada eelarvekavasse Marja silla rajamine ja Supilinna kooli kavandamine. Nemadki said praegu eitava vastuse.
Koolide ja lasteaedade remondi teema kerkis esile mitmes ettepanekus.
«Soovi, et kultuur ja haridus oleksid prioriteedid, oli palju, nad ju ongi, aga meie võimalused paraku ei ole nii suured, et saaksime ennaktempos koole ja lasteaedu korda teha,» ütles Kangilaski.
Kõnelused käivad
Küsimusele, miks Veeriku kool remondijärjekorras tahapoole nihkus, vastas abilinnapea, et Veeriku koolile ei olnud võimalik välisraha kasutada, Kroonuaia koolile oli ning seetõttu tuli Kroonuaia kool vahele. «Tartu eelarve seisukohalt on oluline, et saame välisinvesteeringud kaasatud ja kokku võttes tehtud rohkem,» lisas ta.
Haridusministeeriumiga käivad kõnelused koolivõrgu rahastamise üle uuest abimeetmest, et teada saada, milline kool või kui mitu kooli võiksid toetust küsida.
«Saame ehk Hansa ja Descartes’i kooli jaoks selle raha kasutada ning järgmiseks Veeriku koolile,» ütles Kangilaski.
Mõned tehtud ettepanekud ei jõua eelarvestrateegiasse põhjusel, et need on liiga detailsed või puudutavad pisiinvesteeringuid, kuid see ei tähenda, et need ettepanekud kaduma läheksid.
Kangilaski tõi näiteks Jari Pärgma ettepaneku teha rahvaülikooliga koostöös viipekeele kursused ja need ka tulevad, kuid selleks vajalik 2000 eurot on eelarvestrateegia mõttes liiga väike kulu.
Tartu linna jalgrattateede põhivõrgu arendamine on Gea Kangilaski sõnul linna prioriteet küll, aga eelarvestrateegias kajastub see teede investeeringutes. Niisamuti rõhutas ta vajadust rahastada liikuvuskeskuste ehk pargi-ja-sõida-võimaluste arendamist.