Joel Starkopf: haigus ei ole leebemaks muutunud ja rasked ajad võivad seista ees
7. november 2020, 07:44
/nginx/o/2020/04/15/13055864t1hbfd9.jpg)
Tartu ülikooli kliinikumis oli reedel, 6. novembril ravil kolm koroonahaiget, neist intensiivravi vajas üks. Nii ütles Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht Joel Starkopf reede pärastlõunal. Lisaks on haiglas veel patsiente, kes koroona tõttu on sinna sattunud, kuid kes ei ole enam nakkusohtlikud. Nende tervist jälgitakse taastusravi- või kopsuhaiguste osakonnas.
Kui kevadperioodil raviti TÜ kliinikumis kokku 46 koroonapatsienti, siis nüüd on kliinikumis koroonapatsiente ravitud 75. See tähendab, et sügishooajal on uusi koroonahaigeid lisandunud 30 ringis. Suur osa neist haigetest on toodud ravile Ida-Virumaalt ning nad on olnud enamasti vanemad kui 50 aastat. Surmaga lõppenud juhtumeid kliinikumis sel sügisel olnud ei ole.
Kevad ja sügis
Koroonastatistika numbrid on praegu aga ärevaks tegevad ning kevadise eriolukorraga võrreldes paistavad need mitu korda hullemad.
Kui 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta oli 6. aprillil 56, siis nüüd, 5. novembril, oli see 158 ehk ligi kolm korda suurem.
Kui aprilli algul tehtud koroonaproovidest osutus positiivseks ligi viis protsenti, siis nüüd on positiivsete tulemuste osakaal ligi 10 protsenti ehk poole rohkem.
Joel Starkopfi sõnul neid perioode omavahel absoluutarve kõrvutades võrrelda pole päris õige, kuna kevadel oli testimisaktiivsus väiksem.
Ta osutas ka järgmistele numbritele. Kui aprilli ärevatel päevadel oli Eesti haiglates 150 koroonaviirusega nakatunud inimest, siis praegu on 60. Teisisõnu: kui kevadel vajas kõigist diagnoosi saanud haigetest haiglaravi 15 protsenti, siis sügisel vajab kaheksa või üheksa protsenti.
Miks?
Starkopf osutab jälle testimisaktiivsusele, mis sügisel on palju suurem. See tähendab, et nüüd leitakse üles ka leebemad juhud ning nende kõrval on haiglajuhtude osakaal väiksem.
Kindlasti ei ole haigus ta sõnul kuidagi leebemaks muutunud, nakatumisteed on needsamad, mis olid kevadel. Koroonaviirus põhjustab ka sügisel tõsiseid haigestumisi, riskigruppi kuuluvad ennekõike üle 50-aastased kaasuvate kopsu- ning südame- ja veresoonkonnahaigustega inimesed.
Kurjad ennustused
Kui mõelda mudeldajate Krista Fisheri ja Mario Kadastiku viimasele prognoosile, siis on tõeliselt rasked ajad ees. Prognoos ennustab detsembri keskpaigaks haiglaravi vajajaiks kuni 350 koroonapatsienti, mis on kevadega võrreldes poole rohkem.
/nginx/o/2020/07/05/13191791t1h141e.jpg)
Kui arvestada, et neist võib intensiivravipatsiente olla kuuendik või viiendik, siis sellega saab Eesti Joel Starkopfi sõnul hakkama. «See saab olema arstidele ja õdedele küll suur pingutus, aga see ei ole veel laine, mis meil üle pea lööb,» ütles ta.
Kliinikum on praegu varustatud 65 hingamisaparaadi ning 35 narkoosiaparaadiga, mida on samuti võimalik koroonaviirushaigete kopsude ventileerimisel kasutada. Ka on juurde tellitud 25 uut hingamisaparaati, mis jõuavad kohale novembris.
«Aparatuuriga varustatus on meil hea, aga haiglaravi on teatavasti kompleksne ravi, kus on väga oluline ka personal ja ravimid,» ütles ta. «Kindlasti on haiglatöötajail kogemusi rohkem, ka on vahepealsete kuudega ilmunud uut teaduskirjandust, millele võib tugineda. Samas uusi läbilöögiravimeid suve jooksul tekkinud ei ole ning seepärast kutsun ma kõiki inimesi üles vastutustundlikule ja mõistlikule käitumisele.»
Kokkuvõtteks
Tartu ülikooli kliinikumis hinnatakse koroonaviiruse leviku ohutaset praegu keskmiseks ja seda märgitakse kollase värviga. Plaanilist ravitööd ei ole katkestatud ning arstiabi on tagatud kõikidele patsientidele tavapärasel viisil.
Kui haige tuleb statsionaarsele ravile, siis küsitakse temalt haigussümptomite ja võimaliku kokkupuute kohta teise koroonaviirushaigega. Samuti arvestatakse seda, millisest maakonnast ta tuleb ja milline on seal koroonaviiruse levik.
Kui üks neist kolmest vastusest sisaldab väiksematki ohu märki, siis tehakse patsiendile haiglas koroonatest ning ajal, mil vastust veel pole, kannab patsient kirurgilist maski. Patsientidele, kes tulevad ravile päevakirurgiasse, korraldab haigla testimise 72 tunni jooksul enne protseduuri algust.