Möödus aasta Kagu-Eesti suurest tormist. Milline on valmisolek järgmiseks sarnaseks kriisiks?

Tormikahjustused. Foto: Elektrilevi

Kagu-Eestit tabanud suurest tormist möödus aasta. Sel puhul kogunes Võru kultuurimajas kriisijuhtimise ümarlaud «Kagu-Eesti torm + 1 aasta», mis uuris aasta jooksul toimunud muutusi ning Kagu-Eesti elanike valmisolekut tulevasteks kriisideks.

Ümarlaua taha kogunesid analüüsiks omavalitsuste juhid, elutähtsate teenuste osutajad ning nende partnerid elutähtsate teenuste toimepidevuse ja kriisijuhtimise poliitikat kujundavatest ministeeriumitest, tervishoiust, sisejulgeolekust ning riigikaitsest.

Ümarlaud andis ülevaate omavalitsustele ja nende partneritele, kuidas on elanike valmisolekut arendatud ja mis seisus on elutähtsate teenuste varustamine kriitilistes olukordades.

Päästeamet on korraldanud kampaaniaid, et elanikud oskaksid ise paremini kriisideks valmistuda ja vajalikku varuda. Samuti on viimase aasta jooksul järjest rohkem tähelepanu ja koolitusi suunatud korteriühistute juhatuste liikmetele. Korteriühistu juht võiks päästeameti hinnangul täita oma kogukonna kriisijuhi rolli.

Edaspidi tuleb rohkem panustada koostööle omavalitsuste ja kohalike kommunaalteenuste pakkujate vahel. Abivajajale on abi saamine alati pakilisem, kui riiklikul tasandil seda suudetakse organiseerida. Kohalikul tasandil võiks päästeamet olla esmane reageerija, kes aitab kriiside lahendamist juhtida ja koordineerida. Selle rolli kandmiseks on päästeamet oma valmisolekut kinnitanud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi oluline roll on tagada energeetika, side ja riigiteede sõidetavuse toimimine kogu riigis. Selleks peavad olemas olema ajakohased riiklikud nõuded ning toimiv süsteem, kus elutähtsa teenuse osutajad  hindavad pidevalt riske ja värskendavad plaane. Elutähtsate teenuste ulatusliku katkestuse korral juhib energeetika ja side taastamist kõikjal riigis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning riigiteede sõidetavuse eest vastutab maanteeamet. Juhtasutused lähtuvad oma tegevuses riiklikest energeetika, side ja riigiteede sõidetavuse hädaolukorra lahendamise plaanidest, mis toetavad elutähtsate teenuste osutajate plaane.

Elektrivõrgu ettevõtte Elektrilevi esindajate ettekannetest selgus, et olulisemaks on muutunud ilmaprognooside jälgimine ning info analüüsimine – et olla õigel tormideks valmis. Oluline on õppida veelgi täpsemalt hindama rikete ulatust ning nende parandamise kestust, sest sellest sõltub elektrita jäävate ettevõtete, kohaliku omavalitsuse ja elanike tegevus. Hajaasustuse eramajade elanike jaoks on praeguseks välja töötatud võrgust sõltumatud lihtsasti paigaldatavad ja senisest soodsamad koduelektrijaamad, mis saavad elektrit toota tuule, päikese või vee abil. Kuulajad tegid ettepaneku, et Elektilevi töötaks välja lahendusi ka kortermajade elektrikatkestuste jaoks. Ettevõtete elektrivarustuse tõstmiseks pakub Elektrilevi samuti lahendusi, millesse peavad asutused ise investeerima – soetama või rentima pingestabilisaatorid, akudel põhinevad UPSid või generaatortoite lahenduse.

Kütusemüügi ettevõtete Olerexi, Tartu Terminali ja Circle K valmisoleku ülevaatest jäi kõlama, et kütusevarud on ka kriisi jaoks piisavad ja nende tarnimine tanklatesse on tagatud. Selleks, et lõpptarbija selle tanklast ka elektrivarustuse ja side katkemisel kätte saaks, on olemas autonoomse elektrivarustusega tanklad ja sarnaseid lahendusi luuakse juurde. Andmeside katkemisel pangakaarte neis tanklates siiski kasutada ei saa ja abi oleks tankla enda krediitkaardist. Anti soovitus need endale vormistada. Üle Eesti on praegu juba 27 autonoomse elektrivarustuse ehk paikse generaatoriga tanklat ja suur hulk tanklaid, millele saab kohale veetava generaatori järgi ühendada. Selliseid tanklaid tekib juurde. Info autonoomsete tanklate kohta leiab ettevõtete kodulehtedelt. Tanklas teenindatakse kriisiolukorras operatiivteenistusi eelisjärjekorras ning samasugust korda saab vajaduse korral rakendada ka elutähtsate teenuste osutajate suhtes.

Side- ja kommunikatsiooniettevõtetele, nagu Telia ja Elisa, kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel teenuse tagamiseks senisest rangemad nõuded. Olenevalt piirkonnast peab side toimima ja tugijaamade töö jätkuma ka kolme- kuni kuuetunnise elektrikatkestuse korral. Pikematel katkestustel tagatakse tähtsamate jaamade jätkuv töö elektrigeneraatoritega, kuid võrkude võimsust piiratakse. See tähendab teenuse kasutajatele, et oma mobiiltelefonikõned tuleb teha ruumidest väljas ning internetist mahukat infot alla laadida ei ole võimalik. Kehtima jäi soovitus, et igas kodus peaks olema patareidega töötav raadio. Telia ja Elisa esindajad kinnitasid, et ilmaolusid monitooritakse pidevalt ning lähenevate tormide korral on valmis saagidega varustatud tugimeeskonnad ning hooldustiimid, kes hakkavad sõlmmastide generaatorite jaoks kütust laiali vedama.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saare sõnul oleks omavalitsuste eestvõttel koos päästeametiga kogukonnakeskustesse võimalik rajada kriisipunktid, kuhu inimesed saaksid häda korral koguneda, kus oleks autonoomne elektrivarustus ja kestlik side (nt interneti püsiühendus, kaabelside lauatelefon, operatiivraadioside, satelliitside). Ometi jääb tormi ajal alati kehtima soovitus, et pole vaja ringi liikuda ja ka sidevahendeid tuleb ökonoomsemalt kasutada. Oma majapidamise toimetuleku vajadused ja võimalused tuleb igaühel juba varakult läbi kaaluda. Koostöö elutähtsaid teenuseid pakkuvate ettevõtetega on näidanud, et teenuse jätkumine ka kriisiolukorras on nende jaoks esmatähtis ja selle parendamise nimel pingutatakse võimaluste piires rohkemgi, kui seadused nõuavad.

Lõuna päästekeskuse ja Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni juht Margo Klaos lisas, et väga palju saab paikkondlikule kriisiks valmisolekule juurde anda kohaliku omavalitsuse algatusvõime. «Kohalik omavalitsus saab kutsuda elutähtsa teenuse pakkujad ühistele aruteludele, et õmmelda kohalikke «rätsepaülikondi» sobivaks kohalikele oludele,» ütles Margo Klaos. «Kõik kriiside lahendajad peavad veelgi paremini selgeks tegema, millised võimalused on osalistel juba olemas.» Klaos lisas, et ettevõtetel ja asutustel on üsna palju varusid ja võimalusi, mida tuleb osata õigel ajal tellida või nende kasutamises varem kokku leppida.