Selgus Jõgeva linnakeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö

Arhitektuurivõistluse Jõgeva linnakeskuse kujundamiseks võitis ideekavand «Akrobaat» arhitektuuribüroolt Stuudio Tallinn OÜ. Foto: Gerda Triin Hääl (Hamburg)

Eesti Arhitektide Liidu ja Jõgeva linnavalitsuse välja kuulutatud arhitektuurivõistluse Jõgeva linnakeskuse kujundamiseks võitis ideekavand «Akrobaat» arhitektuuribüroolt Stuudio Tallinn OÜ. 

Jõgeva linnakeskuse arhitektuurivõistlusele esitati 9 tööd, millest 8 pääsesid hindamisele. Žürii otsustas premeerida viit parimat tööd. Esikohapreemia suuruses 10 000 eurot pälvis võistluse võidutöö «Akrobaat» arhitektuuribüroolt Stuudio Tallinn OÜ (autor Villem Tomiste).

«Töös on Jõgeva linna keskväljakule sobiv x-faktor. Jõgeva saab maakonnakeskusele väärilise linnasüdame. Tulevane keskväljak on üks kaunimaid, kus saab korralda suurüritusi ning kodanikel on hea vaba aega veeta,» kommenteeris võidutööd žürii esimees Aivar Kokk.

Žürii hindas töö vastavust võistlustingimustele ning vallavalitsuse seatud ootustele. Eesmärk oli, et kesklinnas parkimiskohtade arv ei väheneks, tööpäeviti peab saama keskväljaku piirkonnas parkida ning väljakuala ja seda ümbritsevad tänavad peavad olema ühel tasapinnal. Võidutöö sai žürii liikmete üksmeelse toetuse.

«Hea avalik ruum» programmi eestvedaja ja žürii liige arhitekt Kalle Vellevoog sõnas, et võidutöös nimetatud publikuala, mis on piiratud 3-meetriste vallidega on õnnestunud lahendus, võimaldades korraldada keskväljakul väga erinevaid üritusi. «Väljak peab lisaks esindusfunktsioonile olema eelkõige mõnus linnaruum, kuhu elanikud sooviksid tulla oma aega veetma,» lisas Vellevoog.

Konkursi võitnud ideekavandi baasil teostatakse keskväljakust ja kahest peatänavast ühtne, terviklik linnaruum. Avarale väljakule pakub autor kaht suurt maamärki (majakat), Jõgeva uusi võimsaid sümboleid, Eesti kõrgeimat lipumasti ja hiiglaslikku jääpurikat. Töö vastab võistlusülesande eesmärkidele – see on terviklik, tänapäevane, esinduslik ning Jõgeva identiteeti rõhutav. Samuti võimaldab pakutud lahendus korraldada suurüritusi – mööbel on teisaldatav, väljak ja põhitänavad samas tasapinnas. Žürii hinnangul on tegu kvaliteetse ja kõige professionaalsemalt vormistatud tööga.

Jõgeva linnakeskuse arhitektuurivõistluse teise koha ja rahalise preemia suuruses 8000 eurot pälvis töö «Õhukivi», mille autorid on Tõnu Laigu, Aliis Mehide, Janeli Voll ja Kristjan Lind arhitektuuribüroost QP Arhitektid OÜ . Kolmandale kohale platseerus Eve Kombi, Liina-Liis Pihu, Kristi Tuurmanni ja Grete Veskiväli (Punktiir OÜ) loodud ideekavand «Jõgev», mis pälvis rahalise preemia suuruses 6000 eurot. Lisaks andis žürii välja kaks võrdset ergutuspreemiat suuruses 3000 eurot projektidele «Julius» ja «Telg». Tööde autorid on vastavalt OÜ Sfäär Planeeringud ja Inphysica technology OÜ (autorid Mihkel Räni Laev, Kerttu Kõll, Maarja Tüür, Raul Kalvo ja Lauri Läänelaid) ning KA Arhitektid OÜ (arhitekt Erkki Annama).

Jõgeva võistlusala hõlmab linna tänast keskväljakut, peamist äri- ja kaubandustänavat (Suur tn), väljaku lääneserva jääva hoonestuse mahulist ideelahendust ning ühendust bussijaama ning teisel pool raudteed oleva linnaosaga. Jõgeva linnakeskuse ehitusprojekt koostatakse mitmes etapis lähtuvalt ehitushanke rahastamistingimustest. Esimesse etappi kuulub keskväljak, mille projekteerimise ajaks on planeeritud 4 kuud. Ülejäänud võistlusala lahendatakse järgmistes etappides

«Eesti Arhitektide Liit alustas sellel sügisel «Hea avalik ruum» programmi järjekordsete linnaruumi arhitektuurivõistlustega. Eesmärgiks on elavdada ja väärtustada Eesti väikelinnu ja tõsta nende elukeskkonna kvaliteeti, andes niiviisi hoogu ka kohalikule ettevõtlusele,» ütles «Hea avalik ruum» arhitektuuriprogrammi eestvedaja Kalle Vellevoog.

Arhitektide liit kirjutas alla lepingutele kultuuriministeeriumi ja rahandusministeeriumiga, mis võimaldab rahastada «Hea avalik ruum 2020» jätkuprogrammi raames kokku nelja võistlust. Ministeeriumite panus on kokku 60 000 eurot, mille eest korraldatakse võistluste ettevalmistamine ja läbi viimine ning iga kaasatud kohalik omavalitsus panustab 20 000 kuni 30 000 euroga.

«Hea avalik ruum» programm oli kingitus Eestile 100. aastapäeva puhul, kui korraldati 15 linnakeskuse ja -väljaku arhitektuurivõistlus. Kuna huvi ja soov oma linnakeskused korda teha oli aga palju rohkematel omavalitsustel kui esimesse etappi mahtusid, algas 2019. aastal «Hea avalik ruum» jätkuprogramm. 2020. aastal viiakse jätkuprogrammi raames läbi neli arhitektuurivõistlust Jõgeva, Sindi ja Kunda keskusalade uuendamiseks. Neljas keskusala on hetkel veel kokkuleppimisel.

Seni on Eesti Vabariik 100 ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös sündinud arhitektuuriprogrammiga «Hea avalik ruum» läbi viidud arhitektuurivõistlused 20 linnas, millest 9 linna rekonstrueeritud südamed on juba valminud (Tõrva, Põlva, Valga, Võru, Rapla, Rakvere, Elva, Kuressaare ja Kärdla). Sellel aastal on veel valmimas Viljandi uuendatud keskväljak.