Igikestev häda tänavatega

 Sven Ilves.  Foto: Sille Annuk

Tartu teedel võib enda ümber vuramas näha arvukalt sõiduvahendid: tõukerattaid, jalgrattaid, mootor- ja elektrisõidukeid. Paljud inimesed käivad jala. Kõigil neil liikumisviisidel on oma võlud ja valud. Sõltumata valitud liikumisviisist leidub aga üks ühine nimetaja, mis on igale liiklejale võrdselt tähtis.

Selleks on puhtad ja korras teed, millel on hea liikuda olenemata aastaajast. Kahjuks ei vasta just kõik Tartu teed ja tänavad ideaalile. Keskendun järgnevalt paarile suuremale valupunktile, mis Tartu teedel esile kerkivad.

Tartu on Euroopa 2024. aasta kultuuripealinn. Oletagem, et reisimist piirav viirus saab selleks ajaks alistatud, ja kujutlegem, et turistide voog jõuab Tartusse. Raekoja plats ja selle ümbrus on turistidele huvipakkuvaim piirkond. Kuid kesklinn ei piirdu raekoja, hotellide ja ärihoonetega, mille juurde viivad teed on kenasti korda tehtud.

Selge on aga, et suur hulk maksumaksjate raha kulub varem tehtud vigade parandamiseks.

Südalinnast leiab mitmeid tänavaid, mis oma viletsuses teevad liiklemise ebameeldivaks. Näiteks maastikurada meenutav Magasini tänav – kas keegi enam mäletabki, millal seal viimati terve asfaltkate oli? Veidi parem on olukord Munga ja Jaani tänaval, tugevasti raputud saab sõitja ka seal, kus pole munakivisillutist. Parandamist ootavaid tänavaid leidub veel küllaga.

On loomulik, et kõik, mida kasutatakse, ka kulub. Nii ka meie teed. Tartu linnavalitsus renoveerib, pindab ja muudab kruusakattega teid tolmuvabaks, töö käib igal aastal suuremas või väiksemas mahus. On aga teadmata, mille alusel koostatakse teelõikude uuendamise vajaduse pingerida.

Tehtu põhjal tundub, et peatähelepanu on linna läbivatel suurematel teedel. Need ongi üldjuhul korras. Mõne linnast välja viiva tee olukord jätab veidi soovida, praegu on neist halvimas seisukorras Puiestee tänav Narva maanteest Põllu tänavani. Kurvem pilt avaneb niinimetatud teisejärgulistel teedel. Mitmel liiklusrohkel tänaval on juba aastaid karjuv vajadus uue katte järele.

Võtame näiteks Ravila tänava lõigu Viljandi maantee ja Ilmatsalu tänava vahel või Veski tänava lõigu Näituse ja Kuperjanovi tänava vahel. Neil teedel on keeruline autot lõhkumata liikuda, rääkimata siis ratta või mõne muu kergliikuriga mugavasti sõitmisest. Jalakäijatel pole välistatud komistamised ja kukkumised.

Tänavu sügisel eraldas valitsus Tartu linnale teede korrastamiseks 900 000 eurot. Osa sellest on lubatud kasutada muu hulgas ka Puiestee tänava parandamiseks. Ootame ja näeme!

Sageli tuleb ette olukordi, kus äsja remonditud tänaval asutakse tegema kaevetöid. Värske teekate saab uued augud, sest kommunikatsioonide haldaja pole suutnud tagada vanade ja kulunud süsteemide õigel ajal asendamist. Jääb mulje, et tööplaanide ühildamine linna ja võrke haldavate firmade vahel teinekord lihtsalt ei toimi.

Jääb mulje, et tööplaanide ühildamine linna ja võrke haldavate firmade vahel teinekord lihtsalt ei toimi.

Kui maa-alused seadmed on vananenud ning vajavad parandamist, tuleb remont või uuendamine korraldada enne värske teekatte panekut. Mullu sai Aardla tänava Raudtee ja Võru tänava vahel uue teekatte, tänavu võeti ette kaevetööd ning asfalt sai lapid.

Üle peaks kontrollima teel paiknevad kaevukaaned. Et mõned neist täpselt sõiduradade alla jäävad, on üks asi, kuid hoopis teine teema on kaevukaante vajumisega tekkivad ebatasasused. Ilmekas on selle poolest juba mainitud Ravila tänav. Seal paiknevate kaevukaante lohkude vältimine eeldab slaalomlikke manöövreid, kuid tiheda liikluse tõttu ei ole selline vingerdamine alati mõeldav. Haldajate suhtes tuleb olla nõudlikum.

Pole harvad juhused, kus pärast tee remonti tekivad kattesse peagi tugevad roopad. Teega pikisuunalised roopad on näha ja tunda vaid mõne aasta eest remonditud Turu-Riia ristmikul, selle seisukorrast ja parandamisvajadusest oli eraldi juttu jälle augusti lõpus ilmunud leheloos. Kas siin võiks probleemi tekitajaks lugeda tellija esitatud puudulikke tehnilisi tingimusi, kasutatud ehitusmaterjali või vigu tööde tegemisel? Selge on aga, et suur hulk maksumaksja raha kulub varem tehtud vigade parandamiseks.

Tartu tänavate korrashoius on veel arenguruumi. Teedega seonduvatele probleemidele juhivad tartlased tähelepanu linna veebilehe rubriigis «Ametnik vastab». Kui hea elukeskkonna tagamine ei ole selles valdkonnas piisav mõjujõud, siis kultuuripealinna tiitel võiks ometi suurendada motivatsiooni taristut parandada.