Aastas on 12 riigipüha. Seitsme lisapuhkepäeva üle tänavusel aastal rõõmustavad need, kes töötavad tavapärasel moel ehk esmaspäevast reedeni. Tubli kolmandik töötajatest käib aga tööl graafiku alusel, osutades toitlustamise, teenindamise, transpordi, arstiabi, korrakaitse või muud teenust, mis elanikkonna huvides peab toimima ööpäev läbi igal nädalapäeval.
Lugeja kiri: arvestada tuleb ka liikuvaid pühi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid 1. ülestõusmispüha (8.4.2012) ja 1. nelipüha (27.5.2012) kuupäev liigub, need pühad on igal aastal kalendris niigi punasel pühapäeval ja kipuvad seetõttu märkamatuks jääma.
Tööandjaid kontrollides olen näinud, kuidas liikuvad pühad, nagu ülestõusmispüha ja eriti just nelipüha, jäävad mängust välja, sest tavapäraselt töötades me neid ei tunneta. Suur reede teeb valvsaks ka ülestõusmispüha suhtes, sest pühad käivad paaris, kuid nelipüha ehk suvistepüha tihtipeale pühaks ei peeta.
Need pühad liiguvad palju – kogu aprillikuus või mai keskpaigast juuni keskpaigani. Kui töötaja puhkab graafiku järgi 14.–27. maini, võib tööandja riigipüha tähelepanuta jättes märkida, et töötaja sai 14 päeva puhkust. Tegelikult sai töötaja puhkust ainult 13 päeva ning ühe päevaga petta. Samuti pole harv, kui riigipüha ajal jäetakse töölolijale maksmata topelttasu.
Tööandja peab puhkuste ajakava koostades arvestama, et põhipuhkus pikeneb riigipüha võrra. Graafiku alusel töötajale tuleb nendel püha(päeva)del töötamise eest maksta kahekordset töötasu, nii nagu alati riigipühal töötamise eest.