ERMi sõber ja eestluse hoidja Rootsis – Mai Raud-Pähn – tähistab 100. sünnipäeva

Hinge Mai Raud-Pähn on olnud piki aastakümneid eestluse hoidja Rootsis. Foto: Alar Madisson/ Eesti Kirjandusmuuseum

Eile täitus Hinge Mai Raud-Pähnal, kes elab Stockholmis, 100. eluaasta. Juubilar on õpetaja, toimetaja, kunstiajaloolane ja etnograaf, samuti ERMi sõber ja toetaja ning Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi liige alates 1995. aastast.

ERMi Sõprade Seltsi tegevjuhi Sirje Madissoni sõnul on Mai Raud-Pähn loomult tagasihoidlik, aga väga abivalmis ja mõistev inimene, kes ka praegu tegutseb, kirjutab artikleid ja peab loenguid.

Ta tunneb end tänagi hästi ja on suurest tähelepanust liigutatud, kuna ta kodu on eilse sünnipäeva tõttu lilli täis nii, et sünnipäevalapsel on olnud suuri raskusi nende paigutamisega.

ERMi peavarahoidja Riina Reinvelt meenutas seitsme aasta tagust aega, mil ta viimane kord Maiga Rootsis kohtus. Tollal valmistati ette ERMi uue maja püsinäitust ning paluti eluloointervjuusid paljudelt inimestelt, ka Mai Raud-Pähnalt.

Oma kodus Stockholmis. Foto: Anu Ansu / ERM

Mai jutustamis- ja kirjeldamisoskus olid Riina Reinvelti sõnul nii hämmastavad ja mälu sedavõrd hea, et kui nad olid juba kolm ja pool tundi rääkinud ja aeg hakkas otsa saama, olid nad jõudnud ta eluloos alles 45. eluaastani. Siis tuli neil kõigil Stockholmi Eesti Majja kiirustada ja kõige erksam pärast intervjuud oli 93-aastane Mai, kes ei söandanud liftigi oodata, vaid eelistas treppe pidi joosta.

Riina Reinvelt meenutas ka, et kümme ja enam aastat tagasi võttis Mai Eestis osa Välis-Eesti arhiivide suvekoolist Käärikul ning näitas 90-aastasena seal erilist eeskuju kõiges, sealhulgas hommikuvõimlemisel.

Austamispidu Stockholmis

Mai Raud-Pähna 100. sünnipäeva austamisüritus koos Rootsi Eestlaste Liidu ja Eesti Teadusliku Seltsiga Rootsis leiab aset 5. novembril kell 18 Stockholmi Eesti Majas. Mai Raud-Pähn tuleb sinna ise kohale. Sündmusele pääseb koroonaviirusohu tõttu ainult kutsetega. Siiski saavad kõik teised juubilari sõbrad üle terve ilma kohtumisest osa, kuna sündmusele pääseb ka virtuaalselt ZOOMi vahendusel: https://us02web.zoom.us/j/82873002344?pwd=dnd6TE45RzdoK1YzeVJHRnJRTHpuQT09

Virtuaalselt on huvilistel samal päeval võimalus osa saada näitusestki «Mai Raud Pähn ja Balti hõbe», selle algus on kell 17.30. Mai Raud-Pähna videoloengut Balti hõbeda uurimisest saab kuulata pärast avasõnu kell 18 (kõik kellaajad on Rootsi aja järgi).

Peol Stockholmi Eesti majas kõlab ka muusika: flöödil Evelyn Paju ja klaveril Toomas Tuulse. Õnnitluse Eesti Vabariigi presidendilt loeb ette suursaadik Margus Kolga.

Pilt juubilarist, ülesvõte on pärit 2018. aastast. Foto: Kaire van der Toorn Guthan

Näitus ERMis

ERMi raamatukogus on samuti juubilari auks üles seatud ta kunstiajaloo-alased tööd ja tema artiklid Rootsi eestlaste elust, suurest põgenemisest 1944. aastal, valusast kodumaaigatsusest ja suurest rõõmust pärast Eesti vabanemist.

Väljapaneku on koostanud Sirje Madisson ERMi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu fondide põhjal. Näituselt saab ka soovituse külastada ERMi püsinäituse osa «Paralleelilmad», kus on eksponeeritud Mai Raud-Pähnale kuulunud sinimustvalge käeside ja vooditekk koos tema enda sisse loetud selgitustega.

ERMi raamatukogus on Mai Raud-Pähna artiklitest ja töödest avatud kuni 15. novembrini teisipäevast reedeni kell 10-17.

Kui kirjeldada Mai elu ja saatust, siis: ta on sündinud 2. novembril 1920. aastal Pärnus koolitegelase ja kirjaniku Märt Raua (1881–1980) tütrena.

Kaader filmist ERMi püsinäitusel. Foto: ERM

1944. aastal viis sõda perekonna Saksamaale ning sealt edasi Taani kaudu Rootsi. Stockholmi Kõrgema Rakenduskunstikooli Joonistusõpetajate Instituudi lõpetamise järel pidas ta õpetajaametit Stockholmis ja Visbys.

Aastatel 1959 – 1964 õppis ta Stockholmi Ülikoolis professor Sten Karlingi juures kunstiajalugu, lisaks arheoloogiat ja etnograafiat. Väitekiri «Hõbesepised Tallinnas 1474–1650» andis Mai Raud-Pähnale 1972. aastal filosoofialitsentsiaadi kraadi.

Tema abikaasa Ilja Pähn oli silmaarst.

Aastate jooksul on Mai Raud-Pähn olnud Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esinduskogu ja juhatuse liige, kvartalikirja «Rahvuslik Kontakt» kauaaegne toimetaja ja kaastööline, rootsieestlaste arhiivi korraldaja, arvukate kunstiajalooalaste artiklite autor, keelekursuste, laste suvekodude ja Gröndali Eesti Seenioride Kodu asutaja, Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja Eesti Rahvakunsti Huviringi Rootsis TRIINU liige.

Rahulolu elu tööst

Mai Raud-Pähnist ei saanud elukutselist teadlast, vaid oma aktiivsuse ja pühendumusega sai temast eesti kogukonna hinnatud ja austatud arendaja Rootsis. Koolinõuniku ja riigimehe Märt Raua ja ühe esimese eesti naisõpetaja Anna Raua noorima tütrena on ta kasvanud kodus, kus on kõrgelt peetud lugu haridusest, eestlusest, võrdõiguslikkusest, ühiskondlikust aktiivsusest  ja demokraatiast. Mai elus on olnud tema vanemad ja Eesti kogukond Rootsis väga tähtsal kohal.

Suur osa Maile olulistest traditsioonidest, mis tema teistelt üle võttis või ise algatas, elavad edasi. Sinna kuuluvad rootsieestlaste üleriiklikud demokraatlikud esinduskogu valimised, ajakiri «Rahvuslik Kontakt», suvised eesti keele intensiivkursused ja rootsieestlaste kultuurarhiiv Stockholmi Eesti Majas ning Eesti Rahvakunsti Huviring TRIINU. Tema positiivne ja humoorikas eluhoiak on inspireerinud väga paljusid. «Kus viga näed laita, seal tule ja aita!», on olnud Mai tavaline ütlus kõigile.

Rootsi Eestlastel Liidu juhi Sirle Söödi sõnul tundis Mai 94-aastaselt, et nüüd on aeg oma projektid üle anda. Ta ei kandideerinud enam REL esinduskogu valimistel saadikuks ja andis välja oma viimase aastakäigu ajakirja «Rahvuslik Kontakt». Mai ei kadunud aga kuhugi, vaid jäi edasi nõuniku rolli, olles toeks uutele noorematele tegijatele.