Kiri: kuidas kassi puu otsast alla meelitada

Kalle Laanet Foto: Liis Treimann

Päästjate näod olid möödunudkevadise valitsuse tegemise ajal naerukil, kuna Keskerakonna, EKRE ja Isamaa sõlmitud valitsusliidu aluspõhimõtted lubasid päästjate palgatõusu. Aastaid kestnud ebaõiglus, mis on päästjaist siseturvalisuse valdkonna madalaimalt makstud töötajad teinud, ununes ja lootusrikkalt päästeti, demineeriti, abistati hättasattunuid, korraldati kohalike omavalitsuste kriisitegevust, õpetati varjuma ning – vaat, et kõige tähtsam – ennetati ja õpetati õnnetusi ennetama värske innuga.

Ja siis loeti valitsuse poolt riigikogule töötamiseks antud eelarve eelnõust, et pikalt oodatud palgatõusu ei tule, see lükkub edasi määramatusse.

Kas päästjad riputasid kindad varna? Ei, nad jätkavad tööd, kuigi on oht, et peatselt tuleb varna riputada hambad.

Üks lootusekiirekene tärkas järgmise analoogi najal.

Valitsus jättis sellesama eelarve eelnõust välja põllumeestele mõeldud üleminekutoetused – raha, mis peaks mõnevõrra tasandama erinevust Lääne-Euroopas makstavate suurte toetuste ja meie kiviste maade harimisele antava pisku vahel.

Esiti tekkis küsimus, kas praegused valitsejad on tõesti nii julged ja ülbed, et sülitavad suurele osale valijatest suisa avalikult... noh, mitte just näkku, aga saapaninale küll. Aga siis vedasin paari veteranpoliitikuga kihla, et peatselt kuuleme, kuidas üks või teine erakond kõhtu punnitades kuulutab, et «meie ajame selle asja korda». Ei läinudki kaua, kui poliitik-ajakirjanik Kalle Muuli ühes raadiosaates deklareeris, et Isamaa likvideerib selle ebaõigluse. Igivana nõks – ise probleem luua ja see siis aplombiga lahendada.

Kas ehk päästevaldkonnaga sedasama vigurit tehakse?

Aga – milline on kõige tavalisem eelarvamuslik pilt päästjate tegutsemisest? Eks ikka see, kui nad täies varustuses kohale sõidavad ja memmekese kassikese puu otsast alla toovad. Kas see teeb neist naljanumbri? Kaugel sellest! Esiteks on ka kassi päästmine osa riigi kui meie poolt kinni makstava kalli struktuuri pakutavast turvatundest. Teiseks nõuab kassi puu otsast kättesaamine oskusi, teadmisi ja kindlameelsust. Kolmandaks tehakse selliseid operatsioone siis, kui parasjagu pole vaja inimesi päästa.

Kõik see kokku selgitab, kuidas päästjate iga üksik tegu kokku võttes on osa laiapõhjalisest riigikaitsest. Kui memmekese kassi päästmise seos riigikaitsega arusaamatuks jääb, siis soovitan maailmapilti avardada, kas või nii, et proovige sellegi väikese asjaga mõnikord ise hakkama saada. Ehk – kumb on keerulisem, kas kassi puu otsast alla või riigikogust õiglast palgaraha välja meelitada?