Linnaajaloo muuseumid tähistavad aastapäeva

Katariina maja saalis juhatab Marge Rennit (seisab vasakul) sisse Riho Paramonovi ettekande «Kes või mis on modernne eestlane?».

FOTO: Raimu Hanson

Oktoobri kahel viimasel päeval tähistab Tartu linnamuuseum ehk nüüdse, paar kuud tagasi võetud uue nimega Tartu linnaajaloo muuseumid (TLAM) oma 65. aastapäeva. Täna käib Katariina maja saalis (Narva mnt 23) linnaajaloo päev, mille ettekannete fookuses on 1920. ja 1930. aastate moodne kodu. Homme on viie muuseumi uksed kõikidele tasuta avatud.

Tänase ettekandepäeva teema on tõukunud linnamuuseumi aastanäitusest «Kohustus olla moodne. Kuidas eestlasest linlane sai». «Eesti-aegses linnamaastikus põimusid moodne ja vanameelne, jõukas ja vaene, piinlikult puhas ja räpane,» ütles TLAMi arendusjuht Marge Rennit.

Aastaraamat

Ettekandepäeva lõpetuseks esitletakse kell 16 TLAMi 2019. aasta raamatut (pildil), mis on järjekorras 22. ja mille sisu võtab kokku alapealkiri «Pühakutest patusteni Tartu ajaloos». See koosneb Tartu aja- ja kultuuriloo teemalistest kirjutistest, koostaja ja toimetaja on Marge Rennit.

Aastaraamatu esikaas.

FOTO: Repro

Nele Dresen teeb ülevaate 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate esimesel poolel muinsuskaitseliikumisest välja kasvanud taarausuliste liikumisest Tõlet. Siim Lill vaatleb esoterismiuuringute ajalugu ja luuletaja Ernst Enno loomingu seost esoteerikaga. Jens Raevald uurib prostitutsiooni levikut Tartus 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, kusjuures eriti paistis sellega silma Ülejõe. Uurimuste rubriigi lõpetab Kristi Musteikise kirjutis, mis toob selgust kahe Tartu tuntud kohviku ja nende omanike, Luchsingeride ja Wernerite perekonna loos.

Pikemalt peatutakse aastaraamatus kirjandusmuuseumide teemal – Maarja Vaino arutleb kirjanike muuseumide vajalikkuse üle ning Meeli Väljaots teeb ekskursi Oskar Lutsu majamuuseumi ajalukku selle külalisraamatute põhjal.

Kogumiku lõpetavad ülevaated muuseumide tegevusest ja kogude täiendusest aastatel 2017 ja 2018.

Aastast 1955

Laupäeval on TLAMi kõik viis muuseumi külastajatele tasuta avatud. Lisaks tavalisele muuseumikülastusele ootab aastapäeva puhul huvilisi ees kell 11 perehommik laulupeomuuseumis (tasuline) ning tuurid KGB kongide muuseumis (kell 13, tasuline) ja linnamuuseumis (kell 15, vene keeles, tasuline).

TLAM sai alguse 1955. aastal Tartu rajoonidevahelise koduloomuuseumina, mille ülesanne oli Tartu linna ja kaheksa rajooni – Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina – ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine väljapanekutes. 1957. aastal kaotati muuseumist looduslooline osa ning nimeks sai Tartu linna ja rajoonidevaheline ajaloomuuseum, mis 1959. aastal muudeti Tartu linnamuuseumiks.

Ühisnime Tartu linnaajaloo muuseumid (TLAM) kannavad tänavu augusti esimesest poolest alates linnamuuseum, laulupeomuuseum, KGB kongide muuseum, Oskar Lutsu majamuuseum ja 19. sajandi linnakodaniku muuseum. TLAMi direktor on Sirje Karis, arendusjuht Marge Rennit ja peavarahoidja Kaie Jeeser.

Tagasi üles
Back