Skip to footer
Päevatoimetaja:
Jüri Saar
+372 739 0358
Saada vihje

VIDEO Kärg Valner räpib noorte keelde nii dopinguskandaali kui ka koroonakriisi

Kärg Valner püüab päevakajaliste räpilugudega noortele arusaadavas keeles kokku võtta terve kuu olulisemad uudised.

Alaveri Matil, tundub, külas käisid kratid, kõik vajalikud asitõendid välja tulid kapist. Nii võtab 17-aastane Tartu neiu Kärg Valner kokku (kuri)kuulsa suusatreeneri viimatise skandaali oma septembrikuises räpiloos.

Selliste päevakajaliste lugude tegemisest ja maailmaga jagamisest on saanud tuntud ajakirjanike Sulev ja Kadri Valneri tütre üks inspireerivaimaid hobisid. Kokku on Kärg Soundcloudi keskkonda üles laadinud kolm reportaaži, milles kajastab teemasid Eestimaad vallutavates hiidnälkjatest Mägi-Karabahhi relvakonfliktini.

Kärg Valner, palun heitke pisut valgust oma taustale?

Sündisin Tallinnas ja kuueaastaselt kolisin Võrumaale. Kuus aastat käisin Haanja põhikoolis, seejärel tulime perega Tartusse ja läksin katoliku hariduskeskusse. Nüüd olen teist aastat Hugo Treffneri gümnaasiumis.

Tantsin võimlemisklubi Janika tantsulises eliitrühmas, tegutsen ajakirja Märka Last noortetoimetuses, lastekaitseliidu noortekogus ja lastekaitseorganisatsiooni Euro­child noorte nõukogus. Kaitsen laste õigusi, vähemalt proovin seda teha. Need on tegevused, mille ümber minu elu keerleb, ilma nendeta ei oskakski end ette kujutada.

Kuidas tekkis mõte hakata uudiseid räpilugudeks tegema?

Mul pole aimugi, kust see idee tuli. Märka Last toimetuses, aga ka mujal on läbi käinud mõte, et uudiseid võiks esitada ka lapsesõbralikus keeles. Eks see kulmineeruski sellega, et tegin ise esimese räpiloo.

Umbes aasta tagasi ei sallinud ma üldse räppi, aga asi tasapisi muutus ja hakkasin neid lugusid vaikselt ise tegema. Need polnud midagi erilist ja siis tuligi idee, et saaks rääkida ka päevakajalistest asjadest. Sain aru, et see on päris eriline ja lahe ning neid lugusid võiks ka avaldada.

Väljavõte Kärg Valneri septembri uudis-räpist:

«samas muidu on ilus

päike paistab vahel sajab

ja see on tegelt hea

sest meil ka vikerkaari vaja...»

Kuidas täpsemalt üks lugu valmib?

Esimese kolme reportaaži loomist alustasin sõnadest, selles tunnen end kõige kindlamalt. Võtsin kuu lõpus ette kõikvõimalikud selle kuu ajalehed ja uudised erinevatest portaalidest. Proovisin kombineerida saadud infot ja iga uudise sisu paari lausega ära öelda. Seejärel asusin klahvide taha muusikalist tausta looma.

Kuidas muusikalise tausta tegemine käib?

Mul on selline põnev muusikariist, kus on klaveriklahvid ja ka midiklaviatuur, millele saab lisada mitmesuguseid ägedaid efekte. Saan mängida meloodiat ja hiljem lisada sinna näiteks trummid, bassi või muud efektid. Mul on ka üks spetsiaalne programm, mis annab võimaluse kasutada paljusid instrumente. Alustan klaverist ja siis hakkan katsetama seda meloodiat teiste muusikariistade peal.

Kui kaua ühe reportaaži tegemine aega nõuab?

Sõnadele läheb umbes tund, kui sellist päris produktiivset protsessi mõõta. Viimase loo muusikalist tausta tegin vähemalt nädal aega – iga päev umbes kolm tundi. Eks see oleneb sellest, kas arvestada protsessi sisse kõik mu loomekriisid ka või mitte. Ikka päris palju läheb aega!

Mille järgi uudised välja valite?

Kuidagi on kujunenud nii, et on umbes viis suuremat uudist, mille peale sobitub rohkem riime ja lauseid – seal on nii palju tahke, et ei saa lihtsalt ühe lausega ära öelda. Need on näiteks valitsusega või riikidevaheliste konfliktidega seotud teemad. Siis ma proovin ruumi täita lõbusamate, positiivsemate uudistega, mida on palju lihtsam räpisõnadesse panna ja mis teevad loo vähem morbiidseks.

Uudised on sageli mitmetahulised ja samast asjast räägitaks eri nurga alt päevi või lausa nädalaid. Kuidas suudate ühe suure teema võtta kokku nii väheste sõnadega?

Minu räpid eeldavad ikkagi seda, et kuulajal on mingi taustateadmine olemas. Alguses ma muidugi lootsin, et saan päriselt nelja lausega ära öelda kogu uudise sisu, aga see ei ole ikkagi nii lihtne. Ma vähemalt loodan, et suudan asju selgitada neile, kes ei viitsi väga pikki artikleid lugeda.

Kuivõrd hästi on teie arvates praegusaja noored üldse uudistega kursis?

Uudised pole tihti kirja pandud nii, et need noortele põnevad tunduks. Iseenesest sisu võib põnev olla, aga noored lihtsalt ei jaksa lugeda, kui iga teine sõna on võõrsõna. Lisaks see, et paljusid asju ei selgitata. Põhiliselt antakse teada, mis toimub, aga paljud teemad eeldavad mingisuguseidki eelteadmisi ja neid ei pruugi kõigil olla. Nii tekibki arvamus, et meid need asjad ei puuduta, kuigi tegelikult ikka puudutavad küll.

Kuidas teie lähedased uudiste räppimisse suhtuvad?

Olen palju positiivset tagasisidet saanud. Näiteks sellised klassikaaslased, kellega ma iga päev väga ei suhtle, on tulnud pärast ETV «Ringvaate» lugu minuga rääkima, et nad ei teadnudki, et ma sellist asja teen, ja et see on äge. Kõik elavad mulle kaasa ja vahepeal ütlevad: vaata, et sa ikka selle uudise järgmisse räppi sisse paned.

Annavad tagasisidet ka, kuidas nad rahule jäid ja kui palju mu selle kuu räpp oli parem kui eelmise kuu oma. Seda on väga hea kuulda.

Paljud teemad eeldavad mingisuguseidki eelteadmisi ja neid ei pruugi kõigil olla. Nii tekibki arvamus, et meid need asjad ei puuduta, kuigi tegelikult ikka puudutavad küll.

Te mõlemad vanemad on ajakirjanduse taustaga. Kui palju see on suunanud teid just uudiseid räppima?

Ma pole märganud, et see otseselt sellest tuleneks. Samas ma usun, et ma ilmselt olen natuke meediateadlikum.

Kui kaua te selliseid reportaaže kavatsete veel teha?

Veel ei kavatse alla anda. Eks mingi hetk võib-olla tuleb ka selline läbipõlemise tunne, aga ma loodan, et ma ei lõpeta, sest olen teada saanud, kui palju mu räpid teistele annavad. Ka mulle endale on need väga palju andnud. See hobi on põnev, saan ennast proovile panna.

Ja üks pluss on ka selles, et olen alati endale süntesaatorit soovinud – nüüd oli mul tõsine põhjus see osta.

See intervjuu ilmub reedel. Ansambel Hampelmann esitas 1980. aastatel menukalt laulu «Reedene rõõm». Selles on juttu kellestki, kes läheb reedel vanni töönädala mustust maha pesema ning puhtusest inspireerituna hakkab rõõmsat laulu looma. Mis on teie reedene rõõm?

Reeded on lihtsalt toredad päevad. Peale kooli on trenn, siis tulen koju ja on selline tunne, et elu on lihtsalt täiuslik. Minu reedene rõõm ongi see, kui on reede!

Mis nädalavahetusel plaanis?

Sel nädalavahetusel kirjutan räpi valmis, puhkan, söön pannkooke ja lähen trenni.

Kommentaarid
Tagasi üles