/nginx/o/2020/10/18/13420532t1h7780.jpg)
/nginx/o/2020/10/29/13443745t1h8849.jpg)
Käreveres kolmapäeva õhtupimeduses korraga kahelt autolt löögi saanud karu heitis sealsamas hinge. Päästjad tõstsid 176-kilose ja 13-sentimeetrise käpalaiusega ehk keskmise suurusega täiskasvanud emakaru käru peale ning viisid topisevalmistaja juurde.
Metslooma vigastused olid kahest tugevast löögist nii suured, et sisikond ja luud olid segi, keha hoidis koos vaid nahk. Selliselt hukkunud uluki liha toiduks ei oleks kõlvanud ning nüüd võetakse tal nahk maha ja tehakse sellest topis.
Karu väärikale kohale
«Jahimehed panevad topise tegemiseks rahad kokku, et karu raisku ei läheks ja mõmmik leiaks endale auväärse koha Laeva jahiseltsi majas,» ütles õnnetuspaigal käinud Tartu jahindusklubi tegevjuht Tõnu Peterson.
Topise valmistaja Aare Jaama sõnul oli karu hammaste esmase vaatluse põhjal otsustades ligi kuueaastane. Praegu ootab surnud loom Jaama töökojas Tõrvandis sisikonna eemaldamist ja naha puhastamist. Selleks võib kuluda mitu kuud.
Petersoni sõnul võib Eesti metsades elada tuhatkond karu, seda on rohkem kui varasematel aastatel, mil neid on arvatud olevat umbes 600. «Ka ajujahil tulevad karud aeg-ajalt tihedamini metsast välja kui põdrad,» märkis ta.
Kärevere elanik Meelis Michelson rääkis, et nende kandis kulgeb mööda Emajõe kallast metsik koridor, mille ots ulatub Amme jõesuudmesse välja. Tõenäoliselt oli seda mööda rännanud ka õnnetusse sattunud karu.
/nginx/o/2020/10/29/13443747t1h8279.jpg)
Mõmmiku peied
«Meil olid temaga head suhted,» tõdes Michelson. «Mõmmikud on siin mitu aastat talvitunud, kuid nad on olnud väga rahulikud. Ka siinsed mesinikud ei ole kurtnud, et karud oleksid neile kurja teinud.»
Michelson peab Käreveres lambaid – ka neile pole karu ligi tükkinud. «Suvel panime jahimeestega just karule mõeldes ühe roiskunud lambalihasööda välja, mis talle hästi peale läheb,» rääkis ta. «Käisin kevadel jälgi ajamas, kui ta metsas jalutas ja puid murdis. Ta oli ka ühe kitse ära söönud nii, et vaid natuke karva oli maas.»
Ka ajujahil tulevad karud aeg-ajalt tihedamini metsast välja kui põdrad, tõdes jahimees Tõnu Peterson.
Eile õhtul sõitis Käreverre koju ka Michelsoni elukaaslane, Tartu loodusmaja õpetaja Aire Orula, kes õnnetuspaigast möödus. Juhuslikult oli ta linnast kaasa ostnud Karu-nimelise veini ja nii avanes võimalus kodus karu peieid pidada: joodi veini ja söödi suitsuvorsti, loeti jahimeeste ajakirja.
«Kui külast keegi lahkub, peetakse teda ikka meeles, olgu selleks siis inimene või loom, kes püsivalt paigal elanud,» rääkis Michelson. «Eks karud lähevad ja karud tulevad, nüüd on käes järgmine päev ja peame ootama siia uusi karusid.»
/nginx/o/2020/10/29/13443746t1haac7.jpg)
In Memoriam
Kärevere mõmmik
(väljavõte sotsiaalmeediast)
Puhka rahus meie küla Karu! Kolmapäeva õhtul sõitis auto(juht) Kärevere sillal otsa suurele karule. Tõenäoliselt on tegu sama isendiga, kes Amme ja Emajõe ühinemiskoha rägastikus talvitumas käis. Ja külanaistele külma tegi. On minulgi junn jahe olnud. Nüüd siis temal.
Meelis Michelson, Kärevere elanik