Baskerville’ide koeraga pimedas nagisevas teatrisaalis

Kerli Jõgi
, teatrikriitik
Copy
Veikko Täär etendab doktor Watsoni rollis imetlusväärselt hullumist.
Veikko Täär etendab doktor Watsoni rollis imetlusväärselt hullumist. Foto: Tiina Viirelaid/Karlova teater

Müstiline krimiklassika, Arthur Conan Doyle’i «Baskerville’ide koer» on saanud väärilise lavavormi Karlova teatri samanimelises uuslavastuses. Sidudes õõva tekitavaid elemente situatsiooni- ja karakterikoomikaga, on lavastaja Peep Maasik küll tekstitruu, ent demonstreerib seejuures ka vaimukamaid võimalusi sünge loo tõlgendamiseks.

Publik satub Karlova teatri peauksest sisenedes otse saali. Väikesele lavale viib tooliridade vahelt kitsas käik, mida etenduses samuti mänguplatsina kasutatakse. Ja kuigi tegelaste paiknemine ruumis on vaheldusrikkalt lahendatud, hakkab etenduse edenedes üha enam silma teatri kitsikus ja kokkuhoid, mis teeb karuteene lavastusele ja mõjub negatiivselt vaatamiskogemusele.

Puuduv lisaväärtus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles