Jaak Kals räägib inauguratsiooniloengul veresoonte vallatutest kurvidest

Professor Jaak Kals Foto: Erakogu

Kolmapäeval kell 16.15 peab vasoloogia professor Jaak Kals ülikooli aulas inauguratsiooniloengu «Vallatud kurvid ehk Miks veresooned ummistuvad?». Professor räägib enam levinud veresoontehaigustest nii kirurgi kui ka teadlasena.  

Veresoontehaigused on maailmas surmapõhjuste seas esikohal. Seepärast on nende ennetamine, varajane diagnoosimine ja kõrgetasemeline ravi ülioluline. Veresoontehaiguste käsitluse tulemuslikkusest sõltub nii patsientide ellujäämine kui ka nende elukvaliteet ning seepärast on uute teaduspõhiste diagnostika- ja ravivõtete väljatöötamine ja kasutuselevõtt kriitilise väärtusega. Eestis on suremus veresoontehaigustesse kahanemas, kuid olukorda on vaja veelgi parandada, et jõuda maailma edukaimate riikidega samale tasemele. 

Professor Jaak Kals annab inauguratsiooniloengul ülevaate enam levinud veresoontehaiguste tähtsusest, uudsetest aspektidest ja lahendamist vajavatest probleemidest nii kirurgi kui ka teadlase vaatenurgast. Samuti räägib ta Tartu ülikoolis tehtavast veresoontealasest teadustööst. 

Jaak Kalsi sõnul esineb veresoontekirurgia patsientidel väga tihti tõsiseid südame- ja veresoonkonna ning jäsemete tüsistusi. «Nende vältimiseks on kirurgia kõrval hädavajalik jätkusuutlik ja motiveeritud teadlaskond ning kvaliteetsed teadusuuringud, leidmaks uusi haigusmarkereid ja ravi sihtmärke,» selgitas ta.  

Jaak Kals on lõpetanud 2001. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja kaitsnud 2007. aastal samas doktoritöö. Alates 2004. aastast on Kals pidanud Tartu ülikoolis teaduri, lektori, vanemteaduri ja dotsendi ametit. Pärast residentuuri lõpetamist 2011. aastal on ta töötanud Tartu ülikooli kliinikumis veresoontekirurgia arst-õppejõuna ja 2019. aastal valiti ta vasoloogia professoriks.  

Professor Kals juhib veresoontehaigustele keskendunud uurimisrühma, mille eesmärk on tuvastada haiguseelseid muutusi, kirjeldada haiguse uusi tekkemehhanisme ning katsetada veresoonte kaitsmise võimalusi ja veresoonte rolli haigusriski hindamisel. Ta on täiendanud end teadustöös ja kliinilises praktikas mitme Euroopa ülikooli ning haigla juures, nt Cardiffis, Cambridge’is ja Uppsalas. 2012. aastal anti talle Vabariigi Presidendi noore teadlase preemia.  

Inauguratsiooniloengust tehakse ka veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.