/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2012/01/19/920186t1h8c7b.jpg)
Sidrun on tore taim, millest teatakse vähe, ütles Oa tänava kasvuhoones askeldav Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Annela Nõmmik, kelle valduses on õide puhkenud sidrunipuu.
Sidrun avas lumekarva õied
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale valgete õite ripub pea mehekõrguse puu küljes ka kümmekond kollast sidrunit. «Sidrunipuul käibki kõik korraga,» selgitas aednik. «Kui taim õitseb, siis tekivad ka väiksed viljad. Need kasvavad söömissuuruseks kuue kuni kaheksa kuuga.»
Tore puu õitseb meil kaks korda aastas: aasta alguses, enamasti küll rohkem kevade poole kui praegu, ning sügisel oktoobris. Kellel on kodus jahe nurgake, saab sidrunipuud ise kasvatada.
«Sidrun on organismi hea turgutaja,» ütles Annela Nõmmik. «Sidrunimahl leevendab nohu, tuleb vaid paar tilka kaks-kolm korda päevas ninna lasta. Ka kriimustuste ja nahaprobleemide korral on sidrunimahlast abi.»
Kosmeetikatööstuses on sidrun väga hinnatud, sest sidrunikreemid ja -õlid aeglustavad vananemist ning pinguldavad, puhastavad ja taastavad nahka. Uuem rahvatarkus ütleb sedagi, et hapu teeb lõbusaks.