Noored jõuavad ringiga kooli tagasi

Kristiina Kikerman (vasakul) ja Kädy-Liis Kään on pikka aega sõbrannad olnud ning nüüd käivad ka koos karjääriõppekursusel, et sügisest kutsekooli õppima asuda. Foto: Margus Ansu

Viis aastat tagasi jäi Elon Kanguril Tartu kutsehariduskeskuses õppimine pooleli – tööleminek tundus tollal tunduvalt olulisem kui kooli lõpetamine.

Nüüdseks 23-aastane noormees on novembrist aga tagasi koolis, et ära lõpetada metallipingitöö eriala, millega ta enne tööleminekut oli täpselt poole peale jõudnud.

Tagasi kooli jõudis ta karjäärinõustamiskeskuse projekti «Noorte elukestvas õppes osalemine ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal» kaudu, mille eesmärk on tuua koolipinki just temataolised noored, kel haridustee pooleli ja kes ei tööta.

Kangur rääkis, et eelmise aasta sügis tundus igas mõttes paras aeg olevat, et katkijäänud õpingud ära lõpetada. Esimesed paar kuud on läinud üsna valutult, vanasse rütmi saamine läks lihtsalt.

Kümme õppurit

Praegu on aktiivseid õppijaid projektis kümme, noortel silma peal hoidva Tartu karjäärinõustamiskeskuse juhtumikorraldaja Jana Laanemetsa sõnul on kaks juba jõudnud loobuda. Paljud ühendust võtnud alustavad õpinguid kevadel.

Laanemets rääkis, et mingeid trende nendega ühendust võtnute puhul näha ei ole: on mehi ja naisi igas vanuses ning ka nende soovitud erialad on täiesti seinast seina. Näiteks nimetatud kümnest õpilasest vaid kaks õpivad ühte eriala, kõik teised on erinevatel aladel.

Ainus, mis kõiki neid noori ühendab, on mingi probleem, mis on seni edasiõppimist seganud. Laanemetsa sõnul on see tihtipeale majanduslik, vahel aga ka psühholoogiline. Abivajajad on edasi suunatud vastavate spetsialistide juurde, et takistus teelt kõrvaldada.

Projektis osalejatele kehtivad eritingimused, näiteks saavad nad kutsehariduskeskuses valitud erialale astuda väljaspool konkurssi. Heade õpitulemuste eest saavad nad stipendiumi, kinni makstakse sõidukulud. Väga vajaliku lisana töötab koolis lastehoid, kuhu noored emad saavad oma järeltulijad tundide ajaks jätta.

Laanemets rääkis, et hoid on ennast kindlasti juba ära tasunud, sest tänu sellele saavad õpinguid jätkata neli ema.

Kaaluvad võimalusi

Projekt ei hõlma aga ainult aktiivseid õppijaid, vaid ka neid noori, kes praegu täiesti tegevuseta. 18-aastane Kädy-Liis Kään otsustas gümnaasiumi pooleli jätta, sest seal oli  raske ning praktiline ametiõpe tundus asjalikum valik.

«Aga ma ei olnud sellega kursis, et poole aasta pealt on erialavalikuid natuke vähe,» rääkis Kään, et soovitud toitlustusteenindust ei saanud ta praegu õppima hakata ning peab ootama sügiseni.

Senikaua osaleb ta aga koos sõbranna Kristiina Kikermaniga (16), kes läheb samuti sügisest kutsekooli, karjääriõppekursusel. Seal käiakse kaks korda nädalas koos, et valida eriala ja välja selgitada, kas see sobib, ning käia ka töövarjuks.

Noorte tööhõive suurendamise projekt

• 16–29-aastastele töötutele noortele Tartu, Põlva, Jõgeva ja Võru maakonnas.

• Põhiharidusega või selleta noortele, kelle haridustee on katkenud hiljemalt 2010/2011. õppeaastal.