MIKS? ⟩ ...küsitakse hädaabikõne tegijalt tema isikuandmeid?

Häirekeskuse Lõuna keskuse töösaal. Foto: Margus Ansu

Vastab Sindia Saar-Jürgenson, Häirekeskuse meditsiinivaldkonna ekspert

Helistades häirekeskusesse küsitakse tõepoolest hädaabikõne tegijalt erinevaid andmeid. Juhtumitel, kus kutsutakse välja politsei on andmete kogumine oluline selleks, et politsei saaks sündmusele reageerides arvestada sündmuskohal olevate isikute varasemat tausta ja sedagi, mis sündmuskohal ees võib oodata. Häirekeskuse kogutud isikuandmed edastatakse sündmuse lahendajale (politsei, pääste või kiirabi), kellel võib neid vaja minna, et näiteks hädaabikõne tegijat või abivajajat tunnistajana juhtumi edasisse menetlusse kaasata.

Kiirabi sündmuste puhul küsitakse lisaks aadressile, ees- ja perekonnanimele ka abivajaja isikukoodi. Seda selleks, et kiirabibrigaad saaks juba sündmuskohale sõites terviseloo andmetest vaadata abivajaja varasemat haiguslugu. See aitab kiirabibrigaadil juba teel olles saada aru, millest võib terviseprobleem tingitud olla ja kohapeal saab inimest kiiremini aidata. Et helistaja võib isikukoodi öeldes eksida mõne numbriga, siis on vajalik küsida ka isiku nimi, et saaksime veenduda, et tegemist on sama isikuga. Häirekeskuse päästekorraldaja võib paluda helistajal välja otsida ka abivajaja isikut tõendava dokumendi, et see oleks juba kiirabi saabudes käepärast.

Kui helistaja on abivajajale võõras ja ei oska tema andmeid öelda, siis ei juhtu sellest midagi – abi seetõttu välja saatmata ei jää. Samuti ei küsita isikuandmeid olukordades, kus see võib kahjustada abivajaja tervist, nendel juhtudel võetakse isikuandmed, kui abivajaja ise seda ütleb.