/nginx/o/2020/10/19/13422840t1h3ced.jpg)
Tartu Postimees kirjutas, et Tartusse kerkib esimene suusahüppemägi, aga juba 1940/41 talvel oli Kassitoomel Oru ja Baeri nurgal ka suusahüppemägi. Oli lausa hüppetorn ehitatud. Kas seegi Tartus esimene oli, seda ma ei tea. Aga sellel ajal oli, kui mina olin kümneaastane. See oli just siis, kui venelased esimest talve Eestis olid.
Poisikestel oli sellest palju rõõmu. Kes sõitis niisama alla ja kes hüppas. Hästi on meeles selle pärast, et sinna toodi ka venelased, kes paiknesid Tähtvere mõisas. Neil olid lubjavildid jalas, aeti sinna üles ja pidid alla sõitma. Tulid kõik hunnikusse.
Ma ise sõitsin sealt ka mitu korda. Elasime Tähe ja Eha nurgal ja käisime seal suusatama. Ega hüppamiseks mingeid erisuuski polnud – tavalised puusuusad, rihm üle nina. Seda me ei mõõtnud, kui pikad hüpped tuli. See oli lõbu pärast.
Me sõitsime ka Toome poolt Musumäelt alla tänavale. See oli päris ohtlik. Kõige hullem oli, kui all tänaval oli hobusesõnnikut, see võttis suusa kohe kinni ja siis lendasid.