Aasta kohalike valimisteni – uuendusi tuleb palju

KOV valimiste kehtetud valimissedelid Tallinnas. Foto: Eero Vabamägi

Täpselt aasta pärast, 17. oktoobril 2021 on kohalike volikogude valimispäev ja ehkki kandideerimisnimekirjade kinnitamiseni on üüratu aeg, need lähevad lukku 12. septembril tuleval sügisel, siis ettevalmistused juba käivad. Ning mitte üksnes parteikontorites.

«Arendame uut valimiste infosüsteemi, mille üks osa on elektrooniline valijate nimekiri,» ütles riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. «Järgmistel kohalikel valimistel on plaanis see kasutusele võtta. Valija jaoks tähendab see, et hääletamisel ei ole ta seotud oma elukohajärgse jaoskonnaga, vaid saab valimisringkonna piires hääletada ükskõik millises hääletamisruumis.»

Koitmäe lisas, et kohalikel valimistel on sellest uuendusest efekti võibolla vähem, aga riigikogu valimistel saab hääletada terve valimisringkonna piires ja rahvahääletusel või Euroopa Parlamendi valimistel moodustabki Eesti ühe ringkonna.

E-hääletamine jätkub ikka.

Praegu arendatakse valimiste infosüsteemi, millega tegeleb riigi infosüsteemide amet. Testimiseni peaks süsteem jõudma järgmise aasta kevadel. «Vaja on turvateste, koormusteste ja avame testimiskeskkonna komisjonidele. Niikuinii peame neid sel teemal eraldi koolitama,» ütles Koitmäe.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et praegu on ebaselgust veel palju, olgu või selles küsimuses, kus hakkavad olema hääletamisruumid. Kahte jaoskonda kõrvuti majades ei oleks nüüd enam vaja.

Koitmäe tõdes, et valimistel rakendatavate inimeste hulk uue süsteemi rakendamisega ei muutu, sest jaoskondades on inimesi nõustada ikka vaja. Ta oletas, et häälte lugemist uus kord võibolla mõjutab – on mingid jaoskonnad, mis ilmselt saavad rohkem koormust. «Mis puudutab Tartut, siis seal on ka seni olnud Eesti mõistes päris suured jaoskonnad. Tartus ei tohiks valimistulemuse kindlaks tegemine ajaliselt muutuda,» arvas Koitmäe.

Kuigi võib oletada, et teatud perioodidel võib menukamates jaoskondades tekkida ülekoormus, peaks seda vähendada see, et hääletamise aeg on pikem, leidis Koitmäe. Nimelt on valimisnädalal igas omavalitsuses esmaspäevast neljapäevani kindlasti vähemalt üks jaoskond avatud, suuremates ka enam. Reedest pühapäevani on kõik jaoskonnad avatud. «Selle võrra koormus usutavasti hajub. Seni oli eelhääletamise ja valimispäeva vahel mitu päeva,» sõnas ta.

Mõeldud on ka sellele, kui elektrikatkestuse või sidekatkestuse tõttu ühendus elektroonilise valijate nimekirjaga katkeb. Siis hääletavad valijad ühenduse taastumiseni ümbrikusse nagu seni väljaspool elukohajärgset jaoskonda. Ümbrikule kantakse valija andmed ja kontroll selle kohta, kas ta on varem ka hääletanud, tehakse hiljem. Ka seni sai inimene ümbrikusse hääletada mitu korda.

«See elektroonilise valijate nimekirja rakendamine on suur väljakutse. Tehniliselt peab töötama, teisest küljest on omavalitsustele võimalus vaadata üle valimisjaoskondade asukohad,» ütles Koitmäe.

Lihtsamalt öeldes tähendab see, et igas koolimajas, kus seni on valimas käidud, ei tarvitse tuleval sügisel hääletamisruumi olla. «Harjumusel on ka muidugi teatud väärtus,» möönis Koitmäe.