Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Vastukaja: Rajaleidja soovitused ei ole seotud omavalitsuse piiridega

FOTO: Erakogu

Eile ilmunud lugu päikesepoisist, kelle abistamisega Tartu kool hätta jäi, põhjustas elavat vastukaja. Haridus- ja noorteameti õppenõustamistamisteenuste osakonna juhataja Nele Labi selgitab, kuidas tegelikult on mõeldud toimima Rajaleidja tugivõrgustik.

Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna haridussoovitused lähtuvad lapsest ning kehtivad kogu Eesti Vabariigi territooriumil, seega ei ole otsuste jõustumine seotud kohaliku omavalituse piiridega ega konkreetse haridusasutusega. Samas kolides/kooli vahetades võib lapse keskkond oluliselt muutuda, nt võib uus kool olla suurem, mürarikkam ja suuremate klassikomplektidega ning see kõik võib last mõjutada. Seepärast võib juhtuda, et kooli vahetusega tuleb uusi olusid arvestades algsed soovitused üle vaadata. Samuti võib ette tulla, et lapse tervislik seisund muutub, mida arstid ega nõustajad ei saanud ette näha. Ka seda tuleb õppetööd planeerides arvesse võtta ning tekkida võib vajadus uuteks soovitusteks.

Seega kui õppenõustamise käigus selgub, et lapsele sobiva haridustee korraldamiseks on vaja ametlikku otsust ehk haldusakti, siis sellise otsuse teeb lapsevanema taotluse alusel vähemalt kolmest Rajaleidja tugispetsialistist koosnev kooliväline nõustamismeeskond. Otsus on lapsevanemale soovituslik, kuid kui vanem avaldab soovi otsust rakendada, siis koolile ja koolipidajale on see kohustuslik.

Rajaleidja soovitused on tähtajalised, kuna lapsed arenevad – paljudest takistustest kasvatakse välja, tihti leitakse ka uuenduslikke lahendusi ühe või teise probleemiga tegelemiseks. Rajaleidja soovituste tähtaeg sõltub lapse olukorrast – kui tegemist on takistusega, mille puhul arstid/nõustajad näevad, et vajaliku toega laheneb see mingi aja jooksul, siis sellest soovituse kehtivuse määramisel ka lähtutakse. Kui teame, et seisund on pigem muutumatu, saab teha pikema soovituse. Paraku võib juhtuda, et keegi ei tea päris kindlalt öelda, kuidas olukord aastate jooksul muutuda võib. Sellisel juhul teeb kooliväline nõustamismeeskond lapsevanema taotluse alusel soovituse, mille tähtaeg on nii pikk, kui on võimalik ette prognoosida.

Rajaleidja soovituse tähtaja möödumisel on võimalus alustada uut menetlust otsuste pikendamiseks või uue hindamise ja menetluse alustamiseks. Ka lapsevanem võib esitleda taotluse uue menetluse alustamiseks, näiteks võib lapsel olla kehtiv Rajaleidja soovitus, kuid lapsevanem näeb, et lapse tervislik seisund on muutunud ning seetõttu oleks tarvis Rajaleidja soovituse muutmist. Üldiselt aga püüame tagada, et laps ega lapsevanem ei peaks sageli ja pelgalt paberite vormistamiseks kuhugi pöörduma.

Artikli juures ilmunud kaasava hariduse põhimõtted on pärit aastast 1997. Tänapäevase kaasava hariduse eesmärk Eestis on pakkuda kõigile õpilastele, ka ajutiselt või püsivalt täiendavat tuge vajavatele võimetekohast haridust sobivas vormis. Selleks tuleb hinnata iga õpilase individuaalseid vajadusi. Mõne õpilase puhul on parim viis tema haridussüsteemi kaasamiseks õpe kodulähedases tavakoolis ja tavaklassis koos toega, mõne puhul õpe tavakoolis ja eriklassis, mõne puhul tavakoolis ja individuaalselt. Mõne lapse puhul toimib kombineeritud lahendus – mõnes aines õpib õpilane koos rühmaga, teistes ainetes individuaalselt. Mõne lapse puhul on sobivaim lahendus vastava spetsiifikaga erikool. Eestis lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetes Euroopa kaasava hariduse agentuuri suunistest.

Tagasi üles
Back