Silma järgi pole tulevikus pimeda inimese teejuhiks hakkav Tartu Postimehe vaatluskoer labradori retriiver Moundhill’s Lonely Rose (omadele Roosi, täna kaks kuud ja 19 päeva vana) nädalaga eriti kasvanud. Aga ta on omandanud uusi oskusi.
Moundhill’s Lonely Rose kasvab Tartu Postimehe pilgu all
19. jaanuar 2012, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba koridoris saab selgeks, et Roosil on suurenenud huvi saabaste vastu, aga jõudu jääb tal nendega üks – null tegemiseks õnneks veel väheks. Toas kalpsab ta mitu korda oma mänguasja järele ja toob selle juhtkoerte treenerile Veronika Malmile ka kätte.
Aga see on vaid mäng, asjade tassimisel ei saa Roosiga veel arvestada, sest iga uue asja, näiteks punase sõrmkinda või mõõdulindi pärast unustab ta kohe eelmise kandami.
«Roosi on selgeks õppinud, et kui on igav, siis tuleb minna suurema koera või meie kassi juurde ja siis saab ikka nalja,» rääkis Roosit kasvatava sihtasutuse Juht- ja Abikoerte Kool juhatuse esimees Mati Malm. «Roosi ahistab meie kassi Powerit ikka päris kõvasti ja saab mõnikord sellepärast ka sakutada.»
Üldiselt saab emane Power, kes oli väiksena Malmide maakohta lihtsalt ära sokutatud, kutsikaga hästi hakkama, ta ei lase endale pähe istuda. «Power ongi meil kutsikate lapsehoidja,» naeris Veronika Malm.
Peale igavuse peletamise ja kassi ahistamise on Roosi selgeks õppinud ka selle, et kui ta läheb ukse juurde ning keegi teda sealt tungiva nõudmise peale välja ei lase, siis tuleb oma häda ära teha köögi põrandale.
Aga päev-päevalt tekib selliseid loike üha vähem. Järgmine väike ülevaade Roosi käpakäigust ilmub uuel nädalal.