Tartu ülikool sai suure eraannetuse koroonaviiruse leviku andmete uurimiseks

Tartu ülikool jätkab koroonaviiruse leviku andmete uurimist suure eraannetuse toetusel. Foto: koroona.ut.ee

Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri ja bioinformaatika professori Jaak Vilo uurimisrühmad, kes on alates koroonakriisi algusest toetanud riiki andmete korje ja analüüsiga, saavad tänu ettevõtja Väino Kaldoja eraannetusele oma tööd jätkata.  

Tartu ülikooli teadlased Jaak Vilo ja Krista Fischer kogusid kevadel koroonakriisi puhkedes kiiresti kokku üle tosina inimese, et koondada infot viiruse kohta, analüüsida andmeid ja koostada ennustusmudeleid. Alustati küsitlusuuringuid ja andmeanalüüsi lahenduste arendust veebilehel koroona.ut.ee. Teadus- ja arendustöö kiire alustamine aitas välja selgitada riiklikud ohustsenaariumid viiruse leviku hindamiseks.   

Samal ajal, kui Eesti teadusagentuur (ETAg) käivitas kevadel infokorje selle kohta, mida teadlased võiksid koroonakriisi lahendamiseks teha, olid esimesed Tartu ülikooli teadlaste andmeanalüüsi lahendused juba eetikakomitee heakskiidu saanud ja juurutatud. Juuli alguses, kui ETAg võttis vastu üheaastaste sihtgrantide meetmest rahastatavate arendusprojektide granditaotlusi, esitasid oma taotluse ka Fischeri ja Vilo töörühmad. Kahjuks selgus hiljuti, et mõlemad granditaotlused jäid rahastuseta. Uurimistöö katkestamine oleks aga tähendanud riigi nõustamisel suurt lünka ja ohtu, et kevadel alustatud töö jookseb liiva.  

Ka paljud ettevõtjad asusid juba koroonakriisi alguses oma nõu ja jõuga riiki toetama. Nüüd otsustas kogenud ettevõtja Väino Kaldoja panna teadustööle õla alla, toetades Fischeri ja Vilo juhitud uurimisrühmade tööd kokku 60 000 euroga. Selle annetuse toel saab Fischeri uurimisrühm jätkata raamistiku loomist COVID-19 leviku modelleerimiseks ja sekkumismeetmete mõju hindamiseks Eestis ning Vilo uurimisrühm arendada edasi koroona.ut.ee platvormi ja andmeanalüüsi lahendusi, et viiruse levikut paremini hinnata ning meetmete mõju prognoosida.  

Krista Fischeri sõnul on väga tähtis, et riiklikud otsused toetuksid kiiresti kogutud andmetele ja adekvaatsele andmeanalüüsile. «Selleks, et meie tegevus oleks kestlik ja tugevneks andmeanalüütiline valmidus järgmisteks viiruselaineteks ja ka uuteks võimalikeks pandeemiateks, on toetus meie töörühmale äärmiselt oluline ning me oleme annetajale väga tänulikud,» ütles Fischer.  

Jaak Vilo lausus, et uuenduslikud lahendused terviseandmete kogumiseks ja analüüsiks sünnivad just meeskonnatööna. «On hea meel, et saame oma tööd jätkata ning vajalikke IT-lahendusi edasi arendada ja käigus hoida,» lisas Vilo.  

Väino Kaldoja sõnul elame lootuses, et praegune olukord laheneb ja teadlased leiavad koroonaviiruse vastu sobivad vahendid. «Laiemas plaanis pole oluline, milline viirus või ülemaailmne probleem inimesi tabab. Tähtis on, et tehtaks teadusuuringuid, mis aitaksid mõista inimeste käitumise muutusi ning otsustada, kuidas sedalaadi nähtustega toimetada ja milliseid otsuseid millises järjekorras vastu võtta,» selgitas Kaldoja. «Pandeemia alguses otsustasime abikaasa Reedaga, et toetame materiaalselt teadlasi, kes suudavad neid protsesse kirjeldada ja järeldusi teha. Töökaaslastega koos panustasime koroona vastu võitlemisse kiirabiautoga. Eesti rahvas on olukorra tõsidusest aru saanud, juhid on teinud õigeid otsuseid, teadlased annavad oma panuse ja saamegi jälle julgemalt tulevikule vastu minna,» rääkis Kaldoja.  

Tartu ülikooli rektori professor Toomas Asseri sõnul on ülikool Väino Kaldojale väga tänulik, et ta on isiklikult teinud annetuse oluliste uurimisrühmade toetuseks. «Eraannetused on Eesti teaduses veel harv nähtus, aga rõõmustav on see, et õlg pandi alla keerulisel ajal, kui riigil ja ühiskonnal on vaja teaduspõhiseid lahendusi koroonakriisiga toimetulekuks,» ütles Asser.