Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kiri: Oodi näide on silmakirjalik

Oodi linnaraamatukogu Helsingis. FOTO: Kuvio

Tartu parkidest ja nende masendavast tulevikuväljavaatest linnaruumi planeerimise hoogsas käigus viimastel planeeringuperioodidel ning selle tulemusena elukeskkonna kvaliteedi tõenäolisest kiirest halvenemisest linnas olen varem kirjutanud.

Nüüdseks on linnaarhitekt avalikustanud, et kesklinna pargialale tuleb lisaks segasummasuvilalaadsele kultuuri ja kunsti ühisehitisele ka 560-kohaline maa-alune parkla.

Maastikuarhitekt Karin Bachmann on aga avaldanud arvamust, et selles pargis praegu kasvavad puud võivad jäädagi kasvama, juhul kui uus ehitis koos hiigelparklaga hakkab looklema nagu amööb puude vahel. Märgin siinjuures, et võrdlus eeskujuks toodava Helsingi linnaraamatukoguga Oodi ei ole asjakohane. Seepärast, et Oodit ei ehitatud linna rohelist pargiala hävitades, vaid raudteeäärset kasutamata seisnud tühermaad väärindades. Seega on lähenemises väga suur vahe.

Tartu praegust arengusuunda jälgides arvan, et keskkonnateenistus saab mõne aasta pärast konstateerida õhukvaliteedi halvenemist, nentida kuumalainete leevendamiseks ülioluliste kõrghaljastusega pargialade ja alleede puudumist, kasvuhoonegaaside neelude vähenemist, uute soojasaarte teket, autode arvu kasvust tulenevat mitmetist negatiivset mõju.

Allakäiguteel oleks veel võimalik aeg maha võtta ja linna arengu suunda korrigeerida, seda keskkonnahoidlikumaks muuta.

Tagasi üles
Back