PILDID JA VIDEO ⟩ Südalinna park kooriti elurikkuseks paljaks

Teisipäevast neljapäevani rajatakse projekti «Kureeritud elurikkus» käigus Tartu kesklinnas Uueturu pargi muruplatsi asemele aas, kus peavad teiste taimede hulgas koha leidma tartlaste toodud sibullilled. Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelisel alal võib seega näha aktiivses töös nii inimesi kui põllutöömasinaid.

Et seemned saaks mulda panna, kooritakse kopaga tulevase aasa alalt vana muru. Pärnapuude juurte juurest võetakse muru üles käsitsi, sest raske masin võiks juuri kahjustada. Seejärel istutatakse koos linnaelanikega niidule lillesibulad ja külvatakse mitmesuguste taimede seemned.

«Kevadel saavad olema esimeste õitsevate taimede hulgas moonid ja rukkililled, osa taimi hakkab õitsema alles teisel aastal,» rääkis projekti üks eestvedaja, maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Uueturu parki pannakse kasvama ligi 20 eri taimesorti, mille hulgas on ka harilik härjasilm, kollane karikakar, metsporgand, tulikas, eri liiki kellukad, sigur ning rukkilill. Et taimestik tärkaks kevadel värvilisena, istutatakse enne seemnete külvamist mulda lumi- ja märtsikellukeste, krookuste ja tulpide sibulad.

Vaid katsetused

Möödunud nädalal saagisid arboristid Uueturu pargist maha kaks pooleldi kuivanud seedermändi, et elurikkuse niidule ruumi teha. Samuti hooldati pärnapuid, et päikesevalgus edaspidi paremini lilledele peale paistaks.

Tartu linnamajanduse osakonna juht Rein Haak ütles, et linna rahakotist võtab Uueturu niidu rajamine 6000 eurot. Summa jääb linnamajanduse haljastusosakonna hooldustööde eelarvereale, mis on ühtlasi mõeldud kogu linna parkide hooldamiseks.

«Nagu lillepeenrastki, ega sealt maltsa väljatõmbamine eraldi raha ei küsi, see tehakse samast hoolduse eelarvereast,» rääkis Haak. «Kas või kui palju tulevikus niidulappe rajatakse ja kui palju need maksma lähevad, selles pole idee algatajatel veel linnaga juttu olnud.»

Sihtasutus Tartu 2024 finantsjuhi Toomas Petersoni sõnul ei ole veel kogu elurikkuse projekt lõpuni välja arendatud, ning seepärast on vara öelda, kui palju niitude rajamine tulevikus kokku raha võtab. Seda, kui suure summa on idee algatajad esialgsete plaanide kohaselt välja pakkunud, ei soostunud Peterson ütlema. «Praegu on käsil alles katsetused, mille tulemused näitavad, kas elurikkus jääb vaid mõtteharjutuseks või sünnib sellest midagi uhket,» rääkis ta. Idee eestvedajad arendavad projekti vabatahtlikult ning asja eest palka ei saa. 

Uueturu pargis käivad elurikkuse niidu rajamise tööd. Foto: Kristjan Teedema

Ideevõistlus tühja

Tartu linn korraldas 2017. aastal arhitektuurikonkursi, et leida Uueturu pargile kaasaegne lahendus, mis sobiks kokku linna ilmega. Võidutöö märgusõnaga «Kant» sai toona küll preemiaks 10 000 eurot, kuid idee elluviimine linnaeelarvesse ei mahtunud.

Linnaarhitekt Tõnis Arjus märkis, et konkursil koorunud mõtet laualt maha pühitud pole, kuid eelarvestrateegias on praeguseks tekkinud teised prioriteedid. «Elurikkuse park on vaid Tartu kultuuripealinna projektina vahekasutuseks, kuid siiski pole kindel ka see, kas Uueturu parki peale 2024. aasta kultuuripealinna tiitlit ehitama hakatakse,» märkis Arjus.