Avatakse näitus armastusest, õitsengust, hurmast ja kaduvikust

Proosa huviorbiidis on näitusel Tai transsoolised naised

FOTO: Alan Proosa

Alates 17. oktoobrist on Tartu kunstimuuseumis avatud Alan Proosa näitus «Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood».

Viiruse levikuohu tõttu näituse pidulikku avamist ei toimu. Näitus on kõigile avatud alates 17. oktoobri hommikust.

Näitus «Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood» Tartu kunstimuuseumis koondab fotokunstnik Alan Proosa Kagu-Aasias jäädvustatud materjali. Viimase viie aasta jooksul peamiselt Tais elatud ja kogetud aja vältel on Proosa huvi olnud Tai transsoolised naised kathoei’d. Kogukonda kuulumise soov on üldinimlik ja nii ei ole midagi ebatavalist asjaolus, et end samuti transsoolisena identifitseeriv Proosa puhkes Taisse sattudes õide ning leidis nii iseenda kui ka armastuse.    

Proosat kütkestab kunstnikuna üle kõige portree. Nii teisi kui ka ennast pildistades näib ta pilk liikuvat korraga kahel teljel: ühelt poolt tingimusteta imetlus portreteeritava vastu ja teisalt kihk käsitleda kaamerat kui peeglit. Inimesed Proosa fotodel on väljapeetud poosides ja eneseteadliku kaamerasse pööratud pilguga. Ent Proosa ise ei jää kõrvalseisvaks portretistiks ega dokumentalistiks. Näitusele koondatud inimeste ja suhete kaudu räägib ta ka enese lugu. Abstraktse eksootilise ilu asemel, mida kehastab keegi eemalseisev, näeb Proosa pildistatavaid ideaalina, mille poole püüelda, millega end identifitseerida.

Proosa fotode keskne tunnus, glamuur, on sealjuures mõnevõrra vastuoluline. Transsoolistel on Kagu-Aasia kultuuris pikk ajalugu, kuid nad ei tavatsenud olla nii silmapaistvad, sest ajalooliselt meeste ja naiste rõivastus sugu ei rõhutanud. Sugu eristava moe tõid Taisse kolonistid, kes ei olnud nõus pidama tsiviliseerituks ühiskonda, kus mehel ja naisel ei ole võimalik vahet teha. Nii võib öelda, et äraspidisel kombel ei jäänud kathoei’del muud üle kui hakata naisena riietuma. Ka Proosa pilk, mis nende glamuursust imetleb, on paratamatult kolonialistlik. Kuid teisalt on selles pilgus ka traagika, mida Proosa iseloomustab kui austust ja imetlust kathoei-kultuuri vastu, kuid mis samas räägib ta enese siirast kurvastusest, et tema, sündinud valge mehena, farang’ina iial selle kultuuri pärisosaks ei saa.

Alan Proosa on õppinud Tartu ülikoolis semiootikat ja Tartu kõrgemas kunstikoolis fotograafiat. Ta on vabakutselise moefotograafina pildistanud näiteks Tartu disaineri Triinu Pungitsa ja LAIVI kollektsioone. Vahest veelgi tuntum on Proosa teatrilavastuste fotograafina. Oluline osa tema loomingus kuulub muusikale, ta on kuulunud bändidesse Ruff Enuff, Triinu Gonzales, Nyrok City, Soda Effect, Maikameikers. Proosa on töötanud õppejõuna Tartu kõrgemas kunstikoolis ja Eesti kunstiakadeemias.

Näituse kuraator on Indrek Grigor, graafikadisainer Margus Tamm ja koordinaator Kristlyn Liier. Näituse juures koordineerib haridusprogrammi Kristel Sibul.

Tagasi üles
Back