Muistsed tartlased elasid Toomemäel juba sajandeid enne Jurjevi asutamist

Tähetorni asemel oli juba kindlasti eelviikingiajal linnus. Selle juures oli ka asula, mis ulatus paarisaja meetri kaugusele, kus meie päevil asub endine sünnitusmaja, ja asula oli ka all-linnas. Foto: Kristjan Teedema

Elu Tartus, nagu meie seda mäe ja jõega kohta oleme harjunud nimetama, oli aastaks 1030 edenenud nii kaugele, et tekitas idanaabritele isu tulla vallutusretkele ja asutada ühtlasi Jurjev. Vallutamisest ja asutamisest võib lugeda Vana-Vene kroonikatest ehk leetopissidest. Tartu ülikooli arheoloogiakabineti vanemteadur Andres Tvauri andis intervjuu selle kohta, mida räägivad arheoloogilised leiud, aga ka leetopissid tolle kauge aja kohta.

Mis ajast on kindlaid tõendeid inimtegevusest Tartus?

Toomemäel praeguse tähetorni alal ja selle kõrval oli muinaslinnus. Sealsest ja selle ümbruse kultuurkihist on leitud eelviikingi- ja viikingiaegset keraamikat. Aastal 2011 sõelusin Lossi 36 hoone nurga juurest, kunagise linnuse asula alalt torutöödel avanenud kihist välja savinõude kilde, odaotsa, kalaluid ja -soomuseid, loomaluid, aga ka söestunud taimejäänuseid, mille hulgas oli kõige rohkem odra- ja rukkiteri.