Kiri: Kauba tänava taastamine ei hävita parki

Kauba tänava vaade Barclay platsilt 1939. aastal. Ainsana on säilinud esiplaanil vasakul nn Matteuse purskkaev. Ees paremal rõduga majas paiknes Tartu maavalitsus. Keskel kaubahoov, mis lammutati pärast põlemist 1941. Tänavasihis paistavad hooned Ülejõe kaldapealsel: hotell Jakor Holmi tänava nurgal, kahekorruselise puumaja kohal asub praegu Atlantise maja.

FOTO: Andres-teet Merisalu Kogust

Kauba tänava taastamise teema vajab selgitamist, sest argumendid, mida esitas linnaarhitekt Tõnis Arjus läinud nädalal Tartu üldplaneeringu eskiisi avalikul arutelul, ei pea paika. Arjus ütles, et Kauba tänava koridori taastamiseks tuleks maha võtta keskpargi keskelt puudeallee. See pole tõsi, maha võtta tuleks vaid mõni puu Vabaduse puiestee äärest, mis aga kultuurikeskuse rajamiseks niikuinii maha võetakse.

Ajalooline Kauba tänav on tegelikult ühe ja sama pika Vallikraavi tänava jätk, mis suundus ümber bastionide Toomemäelt Emajõe äärde. Pärast kaubahoovi ehitamist 19. sajandi algul saigi Vallikraavi tänava viimane lõik Kauba tänava nime. Kauba tänav oli 1944. aastani elavalt liigeldav osa Tartu ärikeskusest, isegi veel pärast ajaloolise kaubahoovi lammutamist 1941.

Sõja järel lasid kommunistlikud võimumehed rahva vastuseisust hoolimata õhkida kõikide majade taastamiskõlblikud varemed Söögituru (Vabaduse puiestee) ja Kauba tänava piirkonnas. Kvartalid tasandati ja Kauba tänav kaotati, kuigi see oleks võinud jääda pargisiseseks promenaadiks.

Palju on kurdetud, et Emajõgi ja Vabaduse puiestee ei ole ülejäänud südalinnaga piisavalt seotud, eksisteerivad kuidagi omaette. Eriti Vabaduse puiestee keskpargiäärsele lõigule satub inimesi liikuma harva.

Selle elavdamiseks korraldati autovaba puiestee kampaania. Kampaaniad annavad aga efekti vaid lühikese aja jooksul.

Keskpargi, Vabaduse puiestee ja Emajõe äärse ala elustamist olekski kõige lihtsam ja otstarbekam alustada keskpargis ajaloolise Kauba tänava sihil jõe äärde viiva promenaadi taastamisega. See promenaad avaks Küüni tänavalt lõpuks vaate Emajõele ning vähendaks tunnetuslikult justkui metsamüüri tunnet, mis praegu südalinna läbi lõikab. Uus promenaad integreeruks Küüni tänavaga ka mitmesuguste ürituste – laatade, perepäevade, spordivõistluste – korraldamisel.

Läbi keskpargi Emajõe äärde kulgev promenaad peaks säilima ka uue kultuurikeskuse rajamisel, säilitades nii vaate kui läbipääsu Emajõe äärde. Kultuurikeskus, paiknedes endise kahe südalinna võtmekvartali alal, saaks sellega ka huvitavamalt liigendatud.

Kõik see on juba viis aastat tagasi Tartu arhitekte ühendaval organisatsioonil MASS läbi arutatud ja ettepanekuna kesklinna üldplaneeringusse esitatud. Linnavalitsus lubas ettepanekuid arvestada, tegelikult on neid aga siiamaani ignoreeritud.

Arjuse ignorantsus on Tartu südalinnale päris ohtlik. Tema korraldatud Holmi kvartali arhitektuurikonkurss eiras sellel hetkel juba kehtivat kesklinna üldplaneeringut ning ootuspäraselt tulidki võistlustööd ebasobivad. Ajaloolise Kauba tänava väärtuse mittetunnustamine tähendab seda, et keskparki kavandatav kultuurihoone võib tulla samasugune pika tuima fassaadiga liigendamata masendav monstrum nagu Delta õppehoone.

See, kuidas kesklinna planeeringus sätestatud asjad uuest planeeringust vaikselt välja puksiti, on iseenesest üsna inetu.

Tagasi üles
Back