Triin Jäädmaa: võõraste viibimist eramaal ei saa täielikult keelata

Triin Jäädmaa

FOTO: Katre Liiv

Kuigi maaomanikul on peaaegu alati õigus võõrastel oma maatükil viibimine ära keelata, on seaduses igaüheõigusega seoses kolm erandlikku olukorda, mil maaomanik sellist keeldu päris oma äranägemise järgi seada ei saa.

Nõndanimetatud Ihaste metsavaidlus kohalike elanike ning maaomaniku vahel on viinud selleni, et viimane on alustanud tara ehitamist ümber ala, mida kohalik elanikkond on seni aktiivselt kasutanud. Siin tuleb mängu igaüheõigus, ent samal ajal maaomaniku õigus enda maale – nende kahe vahel tasakaalu leida on paras pähkel ning igakordse kaalumise küsimus.

Eramaal asuva looduskoosluse käekäigu eest ei otsusta maaomanik pelgalt oma suva järgi, vaid peab arvesse võtma keskkonnakaitselisi piiranguid, sealhulgas igaüheõigust. Viimane tähendab õigust kasutada võõrast maad ja veekogu, näiteks liikuda jalgsi, rattaga või suuskadel üle eramaa, korjata marju või kalastada võõral veekogul.

Igaüheõigus seondub põhiseadusest tuleneva liikumisvabadusega ning keskkonnaprintsiibiga, mille kohaselt on Eesti loodusvarad ja -ressursid rahvuslik rikkus. Igaüheõiguse eesmärk on soodustada keskkonnahoidlikku ja tervislikku vaba aja veetmist, tagades avalikkusele laialdane looduskeskkonnas viibimise võimalus.

Seejuures on mõistagi oluline igaüheõiguse tasakaal maaomanike õigusega oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kuigi maaomanikul on peaaegu alati õigus võõrastel oma maatükil viibimine ära keelata, on seaduses igaüheõigusega seoses kolm erandlikku olukorda, mil maaomanik sellist keeldu päris oma äranägemise järgi seada ei saa.

Neist esimesed kaks seonduvad kallasraja ja veekogu avaliku kasutusega ning kolmas, millest käesolevas artiklis juttu tuleb, puudutab võõral maatükil asuva tee või raja kasutamist.

Vähem tuntud on aga seadusest tulenev piirang, mille järgi ei tohi maaomanik keelata tee või raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga või muul sarnasel viisil (ent mitte mootorsõidukiga), kui tee või raja sellisel viisil kasutamine põhineb väljakujunenud taval ega ole maaomanikule koormav.

7

Laiem üldsus teab ilmselt hästi igaüheõigust kasutada avalikult kasutatavaid teid. Avalikult kasutatavad teed on riigimaanteed ja kohalikud teed, mille nimekiri kehtestatakse valla- või linnavalitsuse otsusega. Isik, kelle kinnisasja avalikult kasutatav tee läbib, ei või tee kasutamist takistada ega keelata.

Vähem tuntud on aga seadusest tulenev piirang, mille järgi ei tohi maaomanik keelata tee või raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga või muul seesugusel viisil (ent mitte mootorsõidukiga), kui tee või raja niimoodi kasutamine põhineb väljakujunenud taval ega ole maaomanikule koormav.

See, millal tee kasutamine on saanud väljakujunenud tavaks, on igakordse hinnangu küsimus. Enamasti eeldab see tee kasutajate aastatepikkust ja püsivat käitumismustrit.

Näiteks võivad sellised rajad olla tekkinud asulaäärsetesse puhkemetsadesse, nagu Ihastes, kus kohalikud elanikud on harjunud käima koeraga jalutamas, sportimas või muul moel aega veetmas.

Seega ei ole sellisele metsale üldjuhul lubatud tara ümber ehitada. Küll aga ei takista igaüheõigus keelata ATV või muu mootorsõidukiga liikumist oma metsas.

Põhjendatud juhul saab omanik siiski ka väljakujunenud tava katkestada ja keelata eratee või raja kasutamise täielikult. Selleks peab ta suutma ära näidata, et see, kui võõrad teed kasutavad, oleks talle koormav. See võib nii olla näiteks juhul, kui tee kasutamine häirib maaomaniku kodurahu või koduloomi või takistab tal oluliselt oma maa kasutamist nii, nagu ta sooviks.

Kui koormatus on perioodiline, võib omanik tee kasutamise keelata üksnes selle koormava perioodi vältel. Seega saab tee kasutamist keelata üksnes kaaluka põhjenduse olemasolul, mitte pelgalt väites, et «mulle ei meeldi, kui võõrad mu maal viibivad».

Juhul kui omanik piirab raja või tee kasutamist seaduse vastaselt, näiteks ehitab teele ette värava või piirab tee taraga, võib isik, kelle liikumine on takistatud, pöörduda hagiga tsiviilkohtusse ja nõuda tee kasutamise lubamist. Sellise nõude esitaja ei pea tõendama oma huvi selle tee kasutamise vastu.

Teiseks on tee kasutamisest huvitatuil õigus pöörduda omavalitsuse poole, kes saab kohustada maaomanikku teetakistust lammutama.

Tagasi üles
Back