/nginx/o/2019/12/17/12817615t1h2143.jpg)
Kuninglik Teaduste Akadeemia teatas eilsetes uudistes, et tänavuse aasta keemianobelistid on Emmanuelle Charpentier ja Jennifer A. Doudna. Need naised panid aluse geenitehnoloogias revolutsiooni tekitanud metoodikale CRISPR-Cas9.
Mida see tehnoloogia endast ikkagi kujutab, kas tavainimese mõistusega on seda võimalik hoomata, sellest kirjutas Tartu Postimehe ajakirjanik Aime Jõgi pärast PÖFFil esilinastunud filmi «Inimloomus». Ta vestluskaaslaseks oli Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biotehnoloogia dotsent Tõnis Org.
Postimehe ajakirjanik Kaur Maran on keemianobelistide uudist täna esile tõstes palunud kommentaare aga Tartu ülikooli rakubioloogia professorilt Toivo Maimetsalt, kes lahkab teemat samuti väga põnevaid tahke pidi. Kaur Marani loo leiab siit.
Aime Jõgi artiklid on allpool kahe lingi taga.