Tartumaale lisandus kaks positiivset testi

Covid-19 proov. Foto: Marko Saarm

Viimase ööpäeva jooksul tehti Eestis 2204 haigust Covid-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast analüüsi. 42 positiivsest tulemusest laekus kaks Tartumaale.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid analüüsitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 20 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 14 ning Tartumaale ja Võrumaale kaks uut koroonaviiruse juhtumit. Lääne-Virumaale ja Raplamaale lisandus üks uus juhtum. Ühel positiivse tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Üldjuhul on sellisel juhul tegemist välismaalasega.

Tartumaa uued haigusjuhud on seotud reisimisega. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on ligi 300 inimest, kellest 66 on haigestunud. Piirkonnas on üks aktiivne (Võrumaal asuv) töökohakolle, millega on seotud 24 haigusjuhtu.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 51,47.

Harjumaa uutest juhtumisest (neist 14 Tallinnas) on üks seotud nakatumisega pereringis ja üks nakatumisega töökohal. Ühel juhul toodi viirus sisse Euroopa Liidu riigist. Ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel.

Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada kuute kollet, millest suurim on Ida-Tallinna keskhaigla kolle, kus lisaks 25 töötajale on haigestunud 14 ravil olnud patsienti ja kaks kohviku töötajat. Läänemere gümnaasiumi koldega seoses on haigestunud 29 õpilast ja 10 õpetajat. Esimese töökoha koldega on seotud 30, Päästeameti koldega seitse, teise töökoha koldega seitse ning pere- ja tutvuskonna koldega on seotud viis haigusjuhtu.

Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on kokku üle 2200 inimese, kellest 378 on haigestunud.

Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa uutest juhtumisest seitse on seotud nakatumisega pereringis, kolmel juhul saadi haigus töökohal. Kahel juhul nakatus inimene koolis, ühel juhul hooldekodus ning ühel juhul saadi nakkus tuttavalt. Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas üksteist aktiivset kollet: piirkonna suurima ehk tutvuskonna koldega on seotud 30, esimese Sillamäe töökoha koldega 14 ja teise Sillamäe töökoha koldega üheksa inimest.

Tammiku põhikooli koldega on seotud 12, Kohtla-Järve kesklinna põhikooli koldega seitse, teise Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa ja Kohtla-Järve sünnipäeva koldega viis haigusjuhtu. Jõhvi gümnaasiumi koldega on seotud seitse ja Jõhvi hooldekeskuse koldega seitse haigestunut (viis klienti ja kaks töötajat). Sillamäe vanalinna kooli koldega on seotud kaheksa inimest ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud üheksa Kohtla-Järve ja Sillamäe haigusjuhtu. 

Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1000 inimest, kellest on haigestunud 188.

Võrumaa uute juhtumite puhul on tegemist haigestunud lähikontaktsetega, Tartumaa uued haigusjuhud on seotud reisimisega. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on ligi 300 inimest, kellest 66 on haigestunud. Piirkonnas on üks aktiivne (Võrumaal asuv) töökoha kolle, millega on seotud 24 haigusjuhtu.

Neli inimest on juhitaval hingamisel

6. oktoobri hommikuse seisuga viibib haiglas 39 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on neli patsienti. Koju saadeti neli inimest, ööpäeva jooksul avati haiglates samuti neli uut COVID-19 juhtumit.

Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund, kokku on Eestis surnud 67 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 478 COVID-19 haigusjuhtumit 465 inimesega.

5. oktoobri seisuga on tervenenud 2 806 inimest. Neist 2 136 inimese (76,1%) haigusjuhtum on lõpetatud, 670 inimese puhul (23,9%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on võimalik saatekirjaga koroonaviiruse ninaneelu proovi anda 18 testimispunktis, millest kolm asuvad sadamas ja lennujaamas ning on mõeldud Eestisse saabujate testimiseks.

Eestis on kokku tehtud üle 224 000 esmase testi, nendest 3 659 ehk 1,63 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Kuidas peatada koroonaviiruse levik?

• Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine.
• Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski.
• Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.
• Järgida tuleb kätehügieeni ehk teisisõnu: käsi tuleb pesta tihti.
• Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
• Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.
• Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega.
• Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.

Laadi Google Play või App Store’i kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad nii anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli. Loe lisa www.hoia.me

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 153 378 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 81 inimest.

Lisainfot COVID-19 kohta leiab terviseameti veebi- ja Facebooki-lehelt.

Kuidas veenduda, et Sulle helistab terviseameti kõnerobot?

Üheks võimaluseks kõne õigsuses veenduda, on vaadata helistaja numbrit. Kõnerobot kasutab alljärgnevaid numbreid:

[phone]

[phone]

[phone]

[phone]

[phone]

Kõnerobot teeb lisaks esmastele teavituskõnedele ka kontrollkõnesid uurides, kas nädala eest hoiatuse saanud inimesel on tekkinud koroonaviiruse sümptomid. Kui inimene tunneb end halvasti, alutakse tal kohe oma perearstiga ühendust võtta.

Kõnerobot loodi aitamaks terviseameti töötajaid, sest lähikontaktsete arv on viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud. Haigetega suhtlevad endiselt terviseameti inspektorid.