Hannes Klaas: 60-miljoniline ajupesu keskpargis (5)

, Tartu volikogu liige, VL Tartu Eest
Copy
Hannes Klaas
Hannes Klaas Foto: Kristjan Teedema

Tartu linnavalitsus esitas riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku ehitada riiklikult tähtsa kultuuriobjektina Tartusse südalinna kultuurikeskus. Selle projekti raames on käivitatud korralik ajupesu, et emotsionaalsel tasandil pälvida linnaelanike heakskiitu, kuigi maja valmimine on enam kui kahtlane.

Kultuurikeskuse poolt lobistamiseks on meedias rakendatud lisaks mitmele tuntud poliitikule vankri ette ka linnaarhitekt ning teised linnaametnikud, mis ei ole kindlasti meie linna hea tava. Tartu on seni suutnud vältida ametnike politiseerimist ning loodetavasti ei teki ka tulevikus kahtlusi meie avaliku teenistuse usaldusväärsuses ja neutraalsuses.

Linnavalitsuse esitatud taotlusest paistab, et kuskil sahtlisügavustes on ärimudelid ning tasuvusanalüüsid. Näiteks ASi Civitta Eesti koostatud Tartu südalinna kultuurikeskuse tasuvusanalüüs (valminud aprillis) ning OÜ BDA Consulting koostatud Tartu südalinna kultuurikeskuse ärimudel (valminud mais). Kumbagi pole Tartu volikogule ega linnaelanikele seni mingil põhjusel edastatud ning päringutele lihtsalt ei vastata. Mille alusel peaksid volinikud andma sellisel juhul linnavalitsusele loa projekti (ja kampaaniaga) edasi minna?

Juba tahetakse saada volikogult rahaeraldisi, samas pole ühtki tõsiselt võetavat tasuvusplaani esitatud.

Seni on avalikult esitletud vaid kaht 2018. aastal HeiVäl Consultingu koostatud uuringut, need annavad üldise ülevaate mujal Euroopas ehitatud sarnastest hoonetest. Mõlemad on kättesaadavad linna kodulehel. Uuringuist selgub paraku, et enamik seesuguseid keskusi majandab end linna eelarvest ehk maksumaksja rahakotist ning sponsorite lahkusest.

Kiirustades ja läbi mõtlemata on plaanis kulutada maksumaksja raha projekti käivitamiseks ning arhitektuurivõistluse korraldamiseks. Juba homme on Tartu volikogu päevakorras Tartu eelarvestrateegia aastaiks 2021–2024. Südalinna kultuurikeskusele – pange tähele! – soovitakse järgmise kolme aasta jooksul kokku 1,3 miljonit eurot.

Hoone esialgseks maksumuseks on linnavalitsus rehkendanud 60 miljonit eurot, mis teeb sellest kalleima ehitise Tartu linnas (ERMi ehitushanke maksumus oli 47,6 miljonit eurot). Kummastav, kuidas niivõrd mahuka ettevõtmise puhul tahetakse juba saada volikogult rahaeraldisi, samas pole veel ühtki tõsiselt võetavat tasuvusplaani esitatud. Kas Tartu on valmis võtma enda kanda miljonitesse eurodesse küündivad ülalpidamiskulud, rääkimata 15 miljoni euro suurusest omafinantseeringust? Meeldetuletuseks, et Tartu võlakoormus on juba 55 protsenti ning laenupuhvrit vaid kaheksa miljonit eurot.

Seejuures pole kindlust, et riigikogu ning kultuurkapital on valmis toetama kohaliku raamatukogu ja muuseumi ehitust. Teab linnavalitsuski, et riigi abita seda maja ei tule. Selle on välja öelnud ka rahandusala abilinnapea Gea Kangilaski: «On päris ilmne, et ega ta ei tule, kui riik meile abikätt ei anna.» (ERR, 13.5)

Praegu oleks mõistlik oodata ära november, mil selgub riigi vastus, ning enne mitte kulutada maksumaksja raha kahtlaseks kampaaniaks.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles